Kas te olete kunagi mõelnud erinevate wcpaberite peale. Mõelda vaid, milline marketing nende taha pannakse, sadu inimesi on palgal, et leiutada uusi mustreid jms. Sealjuures meie, nende kasutajad, isegi ei märka vahet. Wc paber on tegelikult kõige triviaalsem näide elust, mis ma pointi selgitamiseks leidsin. Aga tõde on see, et tihti on nii, tegelik töö on peidus pinna all ning sageli ei oska hinnata, kui palju vaeva on asja valmimisel nähtud. Võtame kasvõi minu programmeerimise ülesande, mis tundus esialgu palju lihtsam kui tegelikult. Sama on eksamitega. Mõtlesin, et oh noh mis see ka ära ei ole, et kahe päevaga peaks enamike asjadega toime tulema. Geomorfoloogiaga juba läks omapäraselt, selleks, et minu aju mahutaks 26 lk materjali ei piisanudki ühest päevast. Peaks mainima, et mälu vist ei ole minu tugevaim külg. Samas ka mõtlemine pole see tugevaim külg viimasel ajal olnud. Aga jutt läks liiga raskeks juba, tunnen kuidas ma ära väsin. Seega, enam te siit midagi mõtlemisvajavat ei leia. Olete hoiatatud.
Veel kasutuid fakte minu elust:
mu jalgratas on katki- kas keegi on üllatunud?
Rohkem ei tulnudki meelde, my life= no life antud hetkel. Ja vägisi tahtsin filosoofiasse tagasi minna praegu. Mis mul küll viimasel ajal viga on?Lihtsalt laagerduvad peas veel need targad ideed, mis üks sõber Eestist välja käis.
Ja veel tänase päeva soovitus, ei ole mõtet sõita jalgrataga, kui on tugev tuul ja pikk seelik. Seelik võib kinni jääda, ntx piduriklotsidesse ja siis on kohe ülimalt lõbus keset tänavat seda välja hakata õngitsema. Tegevuse kestel võite ka lehvitada möödakäijatele, kes teid imestunud pilguga seiravad.
Tänase päeva küsimus- Kuidas on võimalik, et pärast kahte nädalat mitte ujumist on vorm kadunud?? Elu on ebaõiglane tõepoolest.
Ja kunagi, kui mul on rohkem mõtteid tekitan ma siia kõigepealt monoloogi teaduse teemadel ja mongraafia erasmusest.
Ps, võiksite ka kommenteerida, siis mul vähemalt pole tunne, et jõlgun siin täiesti üksi :D.
Peatse jällenägemiseni