Nii nüüd jälle olles sarkastilises ja kritilises meeleolus, ütlen selle lõpuks välja. Minu eriala minu koduülikoolis on ikka ülimalt mõttetu. Kahe aasta jooksul on olnud vaid kahekäesõrmedel, kui sedagi, aineid, mis on olnud kuskilt otsast arendavad. Vahest ei tasuks olla nii kriitiline, iga aine ju arendab omal moel, aga tõesti reaalselt mõtlemist või kasvõi õppimist nõudsid neist üsna vähesed. Millest selline teema hetkel? Nimelt õppides siinseteks eksamiteks, saan aru, kuivõrd ammu pidin ikka õppmise pärast pingutama või muretsema. Need ajad jäid ikka kindlalt keskkooli. Paar rasket ainet on olnud ka ülikoolis ja ma olen õnnelik, et sedagi. Vähemalt üksikud vihmapiisad janusele. Enamuses aga koosneb meie eriala reast mõttetutest ainetest, mille õppejõud isegi vist ei näi arvavat, et me midagi sealt võiksime saada. Vähemalt pingutada nad selle nimel küll ei viitsi. Ka nende arusaam näib olevat tavalise koolispoisi oma, peaasi, et kuidagi läbi saaks. Ikkagi maksud vaja maksta. Belgia kogemus on sellega võrreldes lausa hädavajalik. Kui kuulsin, et Tallinnas isegi ei antad sellise aine nagu geograafilised infosüsteemid ühtegi loengut arvutis, siis läks meel kohe päris haledaks. Saan aru, et meid on palju ja raske on selleks arvuteid hankida jne jne, aga ma ei ole kuulnud, et seal mingeid muudatusi isegi planeeritaks. Arvutipõhine õpe on meil olematu.
Mõtlesin ka hetkeks sellise variandi peale, et äkki tundub siinne õpetamine mulle parem, kuna võtan lihtsalt huvitavamaid loenguid, aga ei ole nii. Ma ei saaks väita nagu mind hullult huvitaksid sellised teemad nagu vektorfaili rasteriks muutmine.