Nonii, mind on vist vallanud mingi tõeline kirjutamis ja blogimiskirg, aga ma tõesti pean selle kirja panema. Et siis tänane päev oli midagi müstilist.
Hommik oli valusam kui tavaliselt, põhjused:
ärkasin üles kell 5, et veel viimast korda gisi materjal läbi vaadata
mul oli jubedalt paha olla, ehk siis neelatada oli valus, kõrvad valutasid- mandlid, mis muu
mul õnnestus kukutada ümber mingi osa riiulist.
Asi läks hullemaks. Nimelt kui mulle gisi küsimused kätte jaotati. Need olid hollandi keeles, muidugi. Ent õppejõud ütles mulle, ära muretse me tuleme ja tõlgime need ära. Ja nii ma istusin seal 20 mintsa, enne kui ta tagasi tuli ja avastas, et oii ma ei saa hakata vastama. Tõlge olemas, siis küsimused olid masendavad. Ma polnud mitte midagi lugenud nende kohta. Oskasin kaudselt vastata 2 küsimusele 8-st. Lõpuks jurasin midagi veel 3-le. See oli esimene eksam, kus ma teadsin, ma ei saa eluseeski läbi. Ja ometi olin õppinud, noh neli päeva pole just palju, ent siiski. Ei ma ei tea, see oli jube tunne ikkagi.
Siis peale tundi aega lakke vahtimist otsustasin minna arutama järeleksami aega. Kusjuures see oli alles esimene osa. Ja ma läksin õppejõu juurde, et uurida kahekesi, kas tõesti olid vastused neile küsimustele olemas raamatus. Ja siis ta muidugi avastas, oih sa ei lugenduki hollandikeelset materjali, vaid sul oli hoopis teistsugune materjal. Ja tõepoolest seal pole nendest asjadest midagi räägitud. Ja nii ma sain 5 uut küsimust. Aga te kujutate ette mu tunniajalist šokki. Ma ei taastunudki sellest lõplikult. Minu suurimaks sooviks oli lihtsalt sealt loengusaalist sääred teha. Isegi see info, mida ma varem teadsin kadus selle tunniajaga mu mälust. Ja nii ma siis vastasingi neile õigetele küsimustele kuidagi ära ja praktika osale, hmm jaah noh ka kuidagi moodi. Nii, et läbi peaks saama. Jeah i know i have high goals in life. Aga tohutu kergendus tuli peale eksamit ikka peale. Hea tunne oli, nüüd ma tean, mida keskerakond mõtles oma sloganiga tehtud. Vahet pole kuidas, ent siiski tehtud. Ja veel seda esimest tundi meenutades, siis paremini, tuhat korda paremini tehtud. Ja mingi ime läbi oli taandunud ka minu mandlite paistetus. Nii, et tegelikult õnn sõltub nii paljus taustsüsteemist. Kuna mu hommik oli igas mõttes kohutav, siis nüüd olen ma õnnelik nende tagasihoidlike asjade üle, olgugi, et inimesed minu sõnumeid ignoreerivad ja ma ka msnis eriti popp pole. Aga ikka väike puhkus, järgmine eksam 28! No muidugi nende viie raamatu ja 15 artikliga on ikka asja, mis antrop mulle andis, ent siiski tehtud, tehtud vähemalt 3 eksamitki.