Tagasi

Tagasi Eestis.
Minu blogipostitused lähevad nüüd natukene sassi, kuna enamus materjalist on mul endiselt läpaka peal, läpakal netti aga ei ole. Seega peate te veidi ootama, kuni siit midagi kuulete, sest kõige paremad mõtted tulevad mul ikka õhtul ja lähen ma jaa siis ema tuppa kell 2 öösel klõbistama, ma arvan, et sel juhul laseks mamps selle blogi salaja sulgeda :P. Igal juhul on harjumatu, ma mingi päev kirjutan siia veel eestlastest ja nendega harjumisest. Ja muide üks põhjus, miks kõike oma välismaa blogisse üles kirjutada, muidu ei viitsi keegi niikuinii seda kuulata. Siit vähemalt saavad need, kes tahavad sellest lugeda ja need, keda niikuinii ei huvita saavad olla rahul, et ma neile pikki monolooge sellel teemal ei pea. Muide olen avastanud, et enamikke inimesi ei huvita, isegi kohati sõpru mitte. See oli ootamatu, sest mina naiivseke ikka uskusin, et inimesed vähemalt küsivad, kuidas mul läheb või mida iganes annavad mingil kujul märku, et nad mind mäletavad, aga mida ei juhtunud, seda ei juhtunud. Eks ma alustan siis siin samamoodi uuesti sotsialiseerumist nagu Belgias.