Istun üleval ega suuda magama jääda, poleks vist pidanud kella 1-ni hommikul põõnama. Mu unerežiim on selline nagu ta on alati olnud- olematu. Teeks ma siis midagi asjalikku magamise asemel, aga kus sa sellega, hulgun ringi teiste blogides ja surfan nii sama netis. Eestlastel vist on see asjalikkuse kriteerium kinni kasvanud olemusse. Aega tuleb sisustada asjalikult. Edasi räägin endast, sest ma ei taha taaskord liiga palju üldistada. Mina:
- Tunnen tihti süütunnet, kui pole midagi asjalikku teinud, eriti kui ma tean, et seda oleks vaja
- Kui midagi asjalikku pole vaja teha, tunnen ma süütunnet, et ma ei maga
- Kui magada enam pole vaja ja midagi asjalikku pole ka teha, tunnen ma tüdimust, et midagi pole teha
On ilmselge, et elan äärmiselt tervislikku ja õnnelikku elu :D. Ehk siis meisse on sisse kodeeritud mingisugune vajadus stressi järele, nagu mu üks belglasest sõber selle kenasti sõnastas: „Ma koliksin lõunamaale, aga ma pole kindel, kas suudaksin hakkama saada ilma stressita.“ Esma hetkel võib säärane lause muidugi nalja teha, aga kui selle üle pikemalt juurelda, siis ei tundugi olukord enam nii naljakas. Laisk nagu ma olen, suudan ma ka ühe päeva mööda saata ilma midagi tegemata, ent selle päeva lõpus olen tige nii iseenda kui maailma peale, et päev nii mõttetu sai. On ka päevi, kus ma ei tegele millegi asjalikuga, vaid millegi lõbusaga, need on toredad päevad. Aga samas, kui kauaks neid lõbusaid tegevusigi jätkub, enne kui nood ära tüütavad ja rutiiniks muutuvad? Meil lihtsalt on tööd ja kohustusi vaja. Pealegi aitab töö tihti juhtida mõtted kõrvale asjadest, mis muidu meid üleliia frustreeriksid. Siis masendab meid lihtsalt asjaolu, kui palju on veel vaja teha. Ja tõesti peale asjalikkuse hakkab silma, et muretseme liiga palju. Mina muretsen ja ometi pean ennast mingit otsapidi veel spontaanseks. Aga eks see vast oleneb ka asjast, millega tegu. Näiteks homse loengu pärast ei suuda ma kuidagi mitte muretseda ning mõelda, et ma lahendan asja improviseerides. Rääkida poolteisttundi järjest pole najaasi, isegi minu jaoks :P. Ja teatan kahetsusega, et segregatsioon on mul kopa ette visanud. Liiga palju arutelusid getode teemal ja usa kinnisvara foorumites surfamist. Eks ma siis jätkan vegeteerimist ja võibolla teen midagi asjalikku :P
No comments:
Post a Comment