Niisiis, mul on nii palju kirjutada, et saan terve veebruari veel rahus siin blogis erasmusest rääkida... Alustuseks räägiks eilsest suurepärasest päevast, enne kui kõik detailid mul meelest kustuvad.
Äratus tuli erakordselt ja harjumuspäratult vara, juba kell 12! Kuidagimoodi suutsin ka kõik oma asjad kotti pressida, ja nii ma siis suundusingi kella 5 rongi peale. Oli suur nauding kõndida see kilomeeter oma 45 kiloste kottidega. Rongijaamas avastasin, et peale minu olid rongi peale veel 3 erasmust! Niisis tõotas tulla isegi vähem masendsavam sõit, kui arvasin (muidugi oli rong trepiga, see oli ikka tõeline nauding kotti trepist alla vedada ja loomulikult ei olnud seda kartust, et mõni mees mind aitaks). Aga pool tundi peale lahkumist jäi rong seisma, kuna liinid olid katki! Belgia rongidega ei juhtu Vlandrias mitte kunagi midagi! Ma saan aru, et ebastabiilse Prantsuse mentaliteediga Walloonias, kus neil on kohe vajadus streikida, seda pidevalt, aga Vlaamiliku rahuga Vlandrias on rongid enamasti täpsed. Kuna mu lennuk pidi väljuma kell 8, siis ei meeldinud mulle see uudis eriti. Veelgi toredamaks tegi asjaolu teadmine või mitteteadmine, kas üldse Brüsselisse rongiga selle päeva jooksul saab. Seega tegin murelikke kõnesid oma emale ja sõpradele, ja muidugi ei võinud keegi peale ema vastata!! Peale 20 minutit seismist otsustati, et läheme tagasi Genti. Seega tund aega peale rongi väljumist olin ikka veel Gentis. Sisustasin oma aega mampsiga rääkides ja lennujaama helistades. Õnneks oli üks minuga kaasasolev inimene piisavalt nutikas, et öelda, et peaksin helistama lennujaama ja uurima, millal check in lõppeb. Sain teada, et see toimub 7:35. Niisiis oli mul veel võimalus, kuna hakkasime uuesti sõitma, seekord teist teed pidi. Sain emalt teada, et lennuk jäi Eestist 50 minutit hiljaks. Samas oli planeeritav lennuki kohalejõudmisaega ainult 20 minutit hilisem. Ma ei mõista, kas nad arvasid, et lendavad kiiremini kui aeg või? Helistasin uuesti lennujaama, et uurida, kas hilinemine mõjutab kuidagi check ini, aga loomulikult mitte, miks peaks. Armas härra lennujaamast leidis, nagu tahaks ma, et lennuk minu pärast peaks ootama. Just ma arvan, et olen piisavalt vip, et teenida ära 40 inimese viha :p. Mul oli ka võimalus vahetada lennukipilet esmaspäeva vastu, mis oleks isegi kohati tore olnud, oleks saanud 4 päeva veel Gentis olla, aga minu meele muutis fakt, et ma oleksin pidanud uuesti selle pagasiga koju kõmpima ja veelkord rongijaama. Ja mul oli sularaha ka otsas. Niisiis otsustasin riskida. Brüsselis pidin vahetama rongi, tegin spurdi oma suure pagasiga, et jõuda 6:48 väljuva rongi peale. Peale mõningast ootamist selgus, et rong jäeti ära!!! Einoh muidugi mul oligi veel liiga vähe ebaõnne. Kusjuures seda isegi ei vaevutud teatama, et rong ära jäetakse, lihtsalt mingil hetkel kustus tabloolt minu rong. Segaduses pöördusin ühe mustanahavärviga härra poole, kes mu siis alla talutas ja näitas, et lennujaama ekspress väljub 4 minuti pärast, loomulikult rongijaama teisest otsast. Okei, vähemalt olid neil liikuvad trepid. Jooksin siis sinna ja oh hämmastust rong oli seal! Ja siis kui rong hakkas sõitma, ei suutnud ma oma hämmastust varjata. Mis toimub, see ei ole võimalik, et ma jõuan lennujaama. Kell oli siis 7. Rong pidi jõudma lennujaama 7:24 seega oli mul 10 minutit, et sõita üles, leida Estonian Airi check in ja kui seal peaks olema inimesi siis laskuda põlvili ja paluda, et nad mind ette laseksid või nutma hakata, millele ma olin muide üsna lähedal, teades, et enam piletit vahetada ei saa ja järgmine pilet maksaks 330 euri, millist raha mul ei olnud. Samuti ei olnud mul enam rongipileteid. Niisiis jooksin sinna ja muidugi oli mu pagasil ülekaal, kõigest 8 kilo! Isegi minu õnnetu nägu ei päästnud mind maksmisest. Jooksin lennujaama teise otsa, kus oli kassa. Loomulikult ei olnud kassas kedagi. Halleluujah. Siis tuli neil loomulikult veel arvuti käima panna ja iseenesestmõista ei läinud minu krediitkaart õige koodiga läbi! Ja seda kaks korda. Kolmas kord olin juba meeleheitel. Aga sealt ta läks ja edsimest korda elus olin vast õnnelik, kui minu arvelt 52 euri eemaldati. Tegin eluspurdi tagasi check in-i ja õnneks oli see tore tädi veel seal. Seejärel kiirustasin värvasse. Ja loomulikult ei lennanud Eesti õhk kiiremini kui aeg. Seega pidin seal ootama üle tunni aja. Aga milleks pikedada check in aega. Ajaa ja loomulikult vahetati veel väravat, nii et mina oma 15 kiloga pidin veel ringi kooserdama. Kahjuks polnud mul raha, et isegi mitte juua osta, seega ootasin närviliselt millal ma saan lennukist kroonide eest endale midagi osta. Ja ma olin kirjeldamatult väsinud ja õnnelik, kui ma lõpuks lennukisse jõudsin. Muide hilisel check inil on oma suured plussid. Esiteks oli mu kõrval iste vaba ja teiseks sain Tallinnas esimesena oma pagasi kätte. Kindlasti ei ole minu seiklus ainuke, mis juhtuda võib, kui tegu on lennuki peale jõudmisega, aga nojah minule oli see juba piisavalt närviline olukord. Kahju, et Belgias pole Itaalia mentaliteeti, vahet pole, mis kell sa jõuad.
Tundus nagu tahaks Belgia ennast veel viimasel päeval võimalikult meeldejäävaks teha.
Ja nüüd ma siis istun oma pakihunniku otsas siin ja mul ei ole ruumi!! Appi. Tõesti, palun võtke keegi endale need asjad, ma ei vaja neid, aga ära ka visata ei raatsi. Eelmine kord otsisin Tallinnas tükk aega asutust, mis võtaks vastu minu vanad riided ja leiaks neile taaskasutuse, näib, et meil on veel liiga vähe prügi siin, jääme ootama, millal jõuab siia Naapoli prügiskandaal.