ja tuleb veel fotosid

jumal tanatud, et siit maest pean ma IGA kord rattaga ules soitma, nice location











Imelik on nende majade juures see, et korsten on paljudel valjaspool just nagu oleks hiljem juurde ehitatud, ei tea..















Ameerika...












Ka siin voib leida taaskasutust























monus puhkenurgake,muide mitte just koige vaiksem tee oli kohe korval

pildikesi Madisonist

minu armas maja



























siinsed elanikud armastavad hostasid













ja obamat.....

Kuidas ma elan ehk uks nadal:

Jah tanu kasvavale huvile minu argielu vastu annan vaikse ulevaate oma uhest nadalast:

Esmaspaev- Arkan kell seitse nagu paeaegu iga pave, nadalavahetusd kaasaarvatud muideks. Alustan lugemisega, veel on lugeda umbes 100 lk, ilmselgelt vaike kogus, nojah esmaspaev tuleb kergem. Vahelduse mottes tsekkan aegajalt koiki mottetuid interneti saite, tanu jumalale pole mul vajadust kollaseid uudiseid jargi tsekata, kuna need tulevad mulle sonumitena telefoni. Ei tasu kuhugi internetis oma telefoninumbrit kirjutada. Kuna Usas maksab nii konede tegemine kui vastuvotmine olen ilmselgelt pisut hairitud, arvestades, et tippaegadel sain 5 sonumit paevas.
Teine vaheldus on msn ja skyp, saan hakkama Christophi motiveerimisega oppimise juures. Ise tunnen ma ennast veel kell 12 vordlemisi motiveerituna.
Ohtuks ei taha ma enam raamatuid naha, olen viis paeva jutti suures osas lugemisega tegelenud ja pole kellegagi noast nakku kaks paeva suhelnud. Ma vajan inimesi!

Teisipaev- Hommikul lobustan end lugemisega, seekord oma magistritoo tarbeks, on huvitavam kui esmaspaeval. Kell 11 on mul loeng, millegiparast uitab mote kogu aeg mujale, kuigi loeng on ponev. Hiljem lahen Jasoniga lounale, oigemini tema soob, mina naudin voimalust paris inimesega raakida! Avastame, et tal on probleemid motivatsiooniga, mul sotsiaalse eluga.
Kell neli on mul uus loeng, mis sisaldab endast seekord kahte tundi istumist ja koigest vaest pingutamist, et aru saada. Millegiparast pole ma oma loodusgeograafia algharidusega globaliseerumisteooriates eriti tugev ja eriti kui klassiruumis istub veendunud marksist, kes kasutab loetud raamatud selleks, et viia arutelu sugavamale marksistlikule arutelule, tunnen ennast millegiparast kohati ulearusena. Muideks, olen ka ainuke magister, kes seda seminari votab, enamus on mitmenda aasta doktorandid. Seminari loppeesmark on kirjutada avaldatav artikkel, hakkab nalja saama.
Parast jooksen kung fu-sse, mis millegiparast seekord tundub erakordselt kerge, ei tea kas asi vois olla faktis, et tavalise 2 tunni asemel olin seal ainult 40 minutit? Hiljem lahen veel uhele kokkusaamisele ja siis koju, naljasena.

Kolmapaev- Minu paev hakkab aimatavalt, lugemisega! Lounal on uks loeng, teen ettepaneku kursakaaslastega neljapaev valja minna. Hiljem lahen raamatut otsima voi esimene eesmark on oigemini ules leida raamatukogu. Alustan vales hoones, soidan jutilt kaheksandale korrusele ja satun germanistika osakonda. Parast 15 minutit kui olen selgusele joudnud, et oige hoone on ule tee, teen jallegi vea ja lahen oige hoone valesse tiiba. Kusjuures kusides samas hoones tudengitelt, kus asub raamatukogu, ei oska ukski neist vastata! Paistab, et nemad ei veeda mitten ii palju aega raamatukogus. Lopuks olles ules leidnud oige raamatukogu selgub, et oppejoud on eksinud ja raamatut polegi seal. Nojah, vahemalt tean nuud, kus sotsiaalteaduste raamatukogu asub.
Ohtul votan osa oma esimest rahvusvaheliste tudengite orientatioonist. Ruumi astudes tunnen ennast nagu Hiinas, enamus rahvusvahelisi tudengeid on nimelt parit kas Hiinast, Hong Kongist, Louna Koreast voi Taiwanist. Akki hakkab uks asiaat minuga konelema, minu nagude malu juures uritan pingsalt meelde tuletada, kust ma teda tean. Soelale jaavad kaks erineva aine kaaslast. Nuud jab ule ainult valja selgitada kumb ta on. Parast esimest kummet minutit on mul selge, kellega tegu. Peanh paremini oppima asiaate eristama!

Neljapaev: Alustan paeva revolutsiooniliselt- lugedes ja kokates. Naljapaev t6otab tulla pikk paev. Alguses kell 11 loeng, kus suudan esimest korda sona votta, nojah, minu argumenteerimisoskused vajavad veel taiendamist, aga asi seegi. Siis sulgun oma kabineti, kus peaks tootama 5 inimest, aga ma pole veel kedagi teist nainud. Ent tana juhtub ime j auks mu kursakaaslane eksib kabinetti ara. Vestleme pool tundi, saan teada, et ta on usklik ja ka paris palju informatsiooni tema abielu kohta. Igati ponev, Eestis peaksid sa inimest selleks vahemalt aasta tundma, et selliseid eraelulisi detaile kuulda, akki saan siin inimestelt saadud informatsiooni oma teadlikuse suurendamiseks ara kasutada. Hiljem uritan veel lugeda, aga arvestades, et tegu on megaraske tekstiga ja ma pole midagi soonud peale hommikut, ei lahe see just koige paremini, kung fu hiljem tundub ka veidi imelik, kerge pilves olek on…Hiljem laheme Mehiko restorani sooma.

Reede: Paeva tipphetk ei ole lugemine, vaid viis tundi soppamisele kulutada. Sealjuures ostsin ainult riidepoest kindad ja sokid ja ulejaanu laks toidupeo peale. Niisiis ulevaade, kuidas 5 tundi jagunes. Ca 2 tundi bussisoidu peale, mulle vaga meeldib, et neil kesklinnas suuremaid poode pole ja, et buss iga 100 meetri tagant peatub, tosiselt hea idee, veel peaks rohutama, et 2 tunni tagant kaivad bussid ruulivad ka! (Aga argem unustagem, et Madisonis on super uhistransport). 30 kondimise peale, sest millegiparast ei tahtnud ma 2 tunni tagant kaiva bussi peale panustada. 35 min bussi ootamise peale, sealjuures panustasin graafiku kohaselt, aga buss jai 20 minutit hiljaks. Ja lopuks ka asja juurde 1,30 tundi toidupoes, tosiseks katsumuseks ostus parmi leidmine, aga pinget pakkusid ka mandlipasta, poolitatud mandlid ja aadikas. Koju tulles olin aja kaustusest veidi hairitud, aga mis seal ikka, istusin maha Dr Pepper korval ja hakkasin esseed kirjutama, kell oli siis 7, lopetasin kell 11, hakkan juba edukamaks muutuma. Millegiparast ei tahtnud aga uni peale poolt liitrit dr Pepperit saabuda. Kell 4 lopetasin proovimise ja votsin kohustusliku kirjanduse ette, lisaks suutsin veel ara lopetada oma magistritoo kirjelduse.

Laupaev: Parast kaht tundi und on mul isegi suhteliselt normaalne olla, kuigi motivatsioon pole just laes. Hakkan kohe vara hommikul kokkama, plaanin teha mandlicroissante, vahemalt selline on esialgne plaan. Aga….ma pole varem parmi kasutanud ja see kogemus saab olema hmm jaaah, ponev. Ma utleks, et mul pole kunagi kookidega probleeme olnud, olen kupsetanud umbes 10 aastat jarjest, aga parmiga proovimine sisaldas endast viite tundi jarjepanu taigna uurimist, mille kaigus proovisin tainast panna nii sugavkulma, ahju jne. Tainas oli kole kleepuv, hiljem sain muidugi teada, et selline ta pidigi olema oleks pidanud lihtsalt rohkem sotkuma, nojah, tore, et retseptid nii tapsed on… Proovisin uhe croissantiga jargi ja tainas ei kerkinud, otsustasin, et saagu mis saab, miskit peab vahemalt tainast saama ja vormisin ummargused kupsised, need ei pea vahemalt kerkima. Ja muidugi voila, ilmnes, et minu kupsised kerkisid oivaliselt, nii et oleks toenaoliselt saanud taitsa toredad croissantid.
Lahen jalle soppama, seekord kohvimasina jargi, lahustuvat ulimagusat kovi ei kannata enam juua. Hiljem ujumine ja siis sobra poole peole, millegiparast ei tundu koht enam parast taigna korduvat mekkimist louna paiku ka ohtul eriti tuhi, nii jaabki Vahemere kook nautimata. Oosel lahme veel meie kooli peole, millets muidugi ukski oppejoud ei tea. Olen otsustanud see ohtu kaine olla, suur viga, arvestades, mida mu silmad peol nagema peavad. Nimelt otsustab uks tuup hakata strippi tegema ja ta jouaks isegi aluspukste aravotmiseni, kui tudrukud teda ei takistaks. Voiks mainida, et ei olnud esteetiline vaatepilt.

Puhapaev: Arkan vist tuhja kohu peale, hakkan lugema, raagin emaga, vaga motivatsioonitu tunne on ja tohutu vasimus. Uks oo vahele jaanud ja 6 tundi und. Lugemine ei lahe ja otsustan natuke ringi soita, avastan Ameerika kulasid. Ohtuks olen ulivasinud aga uni ei tule.

No fat, tons of sugar, maxi size

Ameeriklased on mõnes osas naljakad või õigemini ebaloogilised. Siin mail on vaga populaarsed tooted, mis kuulutavad, et ei sisalda rasva. Lugedes seda silti voi tekkida ekslik arusaam nagu oleks tegu vaga tervisliku voi siis vahemalt kaalualandava tootega. Think again... Suuvides koostisainetesse selgub, et rasv on asendatud ohtra suhkruga. Kusjuures toesti enamus saiu on siin nii magusad, et isegi mina, magusafanatt nagu ma olen, ei suuda neid suua. Igati tore on suursuhkrukogus muidugi kohvis, mida ma muidu kindlasti ei suudaks tarbida. Jaaa muidugi lisaks sellele, et toiduained sisaldavad palju suhkurt ja suhkur on siin asjades, kuhu sa iial ise suhkurt ei paneks, naiteks piimas, on siinsed kogused ka muidugi suuremad. Naiteks minu tavalises poes oli mul suuri raskusi sobiva suurusega jogurti leidmisega, lopuks loobusin ja ostsin kilose, mis ei olnud kohe kindlasti koige suurem variant. Uldiselt on siin naiteks piim muugil ka 4 liitrisena, annab ehk kogustest moningase ulevaate..

my girlfriend&boyfriend 2

Tegelikult mis ma selle eelmise postitusega rohkem oelda tahtsin on see, et tundub, et siin isegi rohkem kui Eestis sinu kaaslane saab uheks sinu enesedefineerimisvahendiks. See, et inimesed peavad vajalikuks seda enda puhul koheselt mainida justkui viitaks sellele. Tihti tuleb see jutuks varem kui naiteks sinu opitav eriala voi muu selline asi. Samuti viitab paarisuhte tahtsusele ka fakt, et sobrasuhted on siin niivord dunaamilised ehk siis sobrad tulevad ja lahevad. See oleks justkui Eesti vanasona- peikad/pruudid tulevad ja lahevad aga sobrad jaavad vastupidiseks pooramine. Inimesed tunnevad vajadust kaituda teatud kombel, moel, mis rohutab paarisuhte olulisust nende elus. Kaili maletad, kuidas sa raakisid et Ali peika saatis talle kuus korra Austriasse lilli, see just naitabki seda, et uhiskond soodustab paarisuhte pidamist aarmiselt oluliseks. Ma ei kujuta ette, et oleks palju Eesti mehi, kes naiteks midgai sellist teeksid. See on naljakas arvestades, et ameeriklasi peetakse uldiselt suurteks individualistiteks, aga paistab, et nad on siis individualistid paaridena :P.
Muidugi ei tasu ka rohutamata jatta, et see, mis toimub siin voib ja kindlasti on ka oluliselt erinevam sellest, mis mujal toimub.

my girl/boyfriend

Kui olete siin mone kohalikuga juba pool tunnikest raakinud ja ta pole teile veel oma kaaslast maininud, siis umbes 99% toenaosusega tal ei ole seda voi on ta siis vaga vaga veider. Jah, inimestel siin on kummaline komme ka taiesti voorastele oma teise poole olemasolust marku anda. Minule mojub see veidralt, naiteks istusin oma tuutoriga kohvikus ja ta kohe pidi mainima, et printis oma magistritoo valja oma tudruksobra laboris- selles kontekstis oli see ilmselgelt valtimatu ja ju mul siis kohe oli selline nagu peas, et ma vaga tahan teada. Aga mul tekkis kummaline tunne, et kas ta uritab sellega valtida ohtu, et ma talle kulge looksin voi mis? Aga noh nuud ma olen juba vana kala siin ja tean, et nad koik teevad seda. Ikkagi on mul selline tunne, justkui see oleks mingi staatuse mark, et umbes naed, keegi tahab mind. Aga mina loll veel arvasin, et inimesel peaks vaartus olema iseenesest....

Enam paremaks minna ei saa

Kuna ma olen moodne inimene, siis pidin ju Ameerikas ka nende moodsa haiguse jargi proovima. Ma paris kindle ei ole, et mul just seagripp on, aga toenaosus on usna suur, arvestades, et see on hetkel siin vaga populaarne, tapsemalt 90% gripijuhtumitest on tegemist just nimelt seagripiga.
Selle haiguse kohta utleks nii, et seda ei soovita oma hullemale vaenlasele ka. Tegin oma palavikurekordi- 39,6, jeii vahemalt nadala saavutus on olemas. Aga jah nii paha pole mul kull kunagi gripi ajal olnud. Tavaline olukord nagi ette seda, et umbes iga viie tunni tagant votsin sisse paracetamoli, ehk siis iga kord, kui palavik 39 uletas, siis umbes 3-4 tundi ma lihtsalt higistasin ja nii umbes tund aega oli mul enamvahem olla, ja siis déjà vu!
Asi, mida ma toesti ei tahtnud siin jargi proovida oli ameerika meditsiinisusteem, arvestades, et mul ilutses slime ees video, kus lahtise luumurruga tuup pandi esimese asjana 10 A4 pabereid taitma, siis pidi ta paar tunnikest ootama ja lopuks saabus tal koju vaatamata kindlustusele umbes keskmise majahinna suurune arve. Millegiparast ei tundunud vaga kutsuv….
Niisiis tegin, mida inimesed vanal ajal kunagi, ootasin, ja otsisin netist andmeid gripi kohta. Sain teada, et koige parem abi on siiski palvetamine :D. Samas ei olnud tapsustatud, kas palvetama peab viis korda paevas Meka poole voi ohtul voodis isakese poole. Ilmselgelt olin segaduses ja ei saanud seda vaart nouannet ara kasutada.
Toenaoliselt seisneb seal ka pohjus, miks mu palavik vaatamata arvukale teejoomisele, ma pole vist elu sees nii palju kerget alkoholigi jarjest kaaninud, on mul endiselt palavik. Aga vahemalt on mul isklik meelelahutus, ennast kraadida- minu kraadiklaas teatab tulemuse 10 sekundiga. Kusjuures tulemused voivad sageli olla ullatavad. Minu kehatemperatuur on voimeline ilma korvalise sekkumiseta 1 kraad koikuma, suurim langus oli muidugi paracetamoliga, kui tunniga suutsin 39,5-lt rallida 35,5-le.
Kusjuures, mis on minu seisundi puhul huvitav, siis iga jargmine paev ilmuvad mulle uued seagripi tunnused. Esimene paev oli mul ainult palavik, teine paev ilmus ka koha, haal kadus ara, kolmas paev oli jube nohu, lisaks veel paepooritus, kohulahtisus jne. You name it, I have it. Ainuke, mida mul veel olnud pole, on oksendamine. On, mida homne paev oodata noh!