huvitav asi erinevates kohtades elamisega on, et need kohad kinnituvad sinusse, leiavad tee sinu südamesse ning nendest ei saa enam lahti. Ja need ei pruugigi olla kohad, kus sa oled reaalselt elanud, vaid ka kohad, mis on millegipärast sulle olulised..ning aegajalt satub su teele asju, mis neid meenutavad. Ma tean, mis tunne on olla diasporaa. Aga ma ei nõustu valitsevate teooriatega selles suunas, sest minu meelest on need lihtsustatud. Keegi lihtsalt võtab sinu kogemuse ja üldistab...
aga ma tean seda tunnet, et lõpuks ei tea sa ise ka, kuhu sa kuulud, sul on vaid kogumik kohti, inimesi, kes on sinu jaoks olulised, ent mis ei sobi omavahel kokku. Ühes kohas oled sa üks inimene, teises teine, kõik need toovad välja sinu erinevad küljed. Küllap tuleb leida koht, kus sa näitad ennast sellest küljest, mis sulle enim meeldib. Samas ei saa sa neid kohti lihtsalt endalt maha pesta, väljuda ühest dimensioonist, et siseneda teise täiesti samana. Sa ei ole mitte kunagi enam sama. Muidugi on ütlus, et sa ei saa ühtegi jõkke kaks korda astuda, sest sina ega jõgi ei ole enam siis samad. Ent, see ei ole päris see, millest ma räägin, mina räägin erinevate maailmate kokku traageldamisest, enda jagamisest, sellest kahestumisest, kolmestumisest... Isegi kui sa võid vaid ühte kohta nimetada oma koduks, siis oled sa ikka jagatud.
Aegajalt on mul ikka võõristav tunne, et inimesed ei mõista. Ja see on ka arusaadav, et sa ei saa mõista kellegi teise kogemust. Stereotüübid ümbristevad meid, stereotüübid, mis ei ole kinnitatud reaalsete kogemustega ning kuuldes neid, sa tahaksid tihtipeale hakata vaidlema, hüüda, et ei ole nii. Meie maailm on kitsas ja ahtake, kõik mis asub sellest väljaspool saab stereotüübiks, oletuseks. Ja kui ma siis kuulen inimesi rääkimas neegritest või pilusilmadest, ma ei saa enam kunagi suhtuda sellesse nagu varem. Need on võõrastavad hetked, need on taaskord need momendid, mis kinnitavad, et sa ei ole enam osa sellest, midagi on jäädavalt muutunud. Hakkad märkama asju, millele varem ei pööranud tähelepanu, sind hakkab häirima, kui keegi kasutab sõna neeger, sind hakkab häirima, kui väidetakse, et Ameerika on kõik sama. Sellel momendil sa tunnetki, et sa vist kuulud diasporaa hulka, et sa tunned ennast rohkem kodus rääkides Hiinast pärit ameeriklasega kui teise eestlasega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment