Tegelikult mis ma selle eelmise postitusega rohkem oelda tahtsin on see, et tundub, et siin isegi rohkem kui Eestis sinu kaaslane saab uheks sinu enesedefineerimisvahendiks. See, et inimesed peavad vajalikuks seda enda puhul koheselt mainida justkui viitaks sellele. Tihti tuleb see jutuks varem kui naiteks sinu opitav eriala voi muu selline asi. Samuti viitab paarisuhte tahtsusele ka fakt, et sobrasuhted on siin niivord dunaamilised ehk siis sobrad tulevad ja lahevad. See oleks justkui Eesti vanasona- peikad/pruudid tulevad ja lahevad aga sobrad jaavad vastupidiseks pooramine. Inimesed tunnevad vajadust kaituda teatud kombel, moel, mis rohutab paarisuhte olulisust nende elus. Kaili maletad, kuidas sa raakisid et Ali peika saatis talle kuus korra Austriasse lilli, see just naitabki seda, et uhiskond soodustab paarisuhte pidamist aarmiselt oluliseks. Ma ei kujuta ette, et oleks palju Eesti mehi, kes naiteks midgai sellist teeksid. See on naljakas arvestades, et ameeriklasi peetakse uldiselt suurteks individualistiteks, aga paistab, et nad on siis individualistid paaridena :P.
Muidugi ei tasu ka rohutamata jatta, et see, mis toimub siin voib ja kindlasti on ka oluliselt erinevam sellest, mis mujal toimub.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment