Mul on interneti võõrutus, kolmas päev läheb juba- külmavärinad on juba tekkinud. Tegelikult ei suuda ma kuidagi lani võrku arvutit ühendada ja keegi ei oska mind aidata ka. Nüüd jäid kõik intervjuud Ly teha, sellest on mul kahju.

Ma olen tegelikult natuke vihane. Sain just teada, et ma olen ikka hirmus räpane olevus. Miks? Sest mul läks söögitegemisega kaunis kiireks, nimelt ei osanud ma ette aimata, et mikroahi soojendab toitu 15 minutit!!!! Ei tea, tõenäoliselt tegin jälle midagi valesti. Igaljuhul ei jüudnud ma taldrikut ära pesta ja muidugi oli vahepeal üks naine jõudnud majaperenaisele kaevata. Kusjuures irooniliseks teeb loo see, et see naine teadis väga hästi, et see on minu põhjustatud „kaos“ ja see sama naine on juba kaks õhtut järjest mulle oma tervet elu kurtnud. Uuh mõned inimesed on ikka salakavalad. Minule märkuse tegemine oleks tema jaoks muidugi liiga raske olnud, hoopis kergem oli minna kümme maja edasi. Jaah inimesed!

Veel pole ma praegu eriline itaalia meeste fänn, kuna mu pinginaaber otsustas äkki, et tema istub hoopis ühe teise tüübiga ja nüüd istub Maarja üksi jehaaa!

Neeh nüüd ma sain teada, et see on hoopis omanik, kes üritab üürilisi omavahel tülli ajada, jeeiii, millised toredad suhted. See naine, kes oma elust mulle rääkinud on, on ikka tore, nagu ma alguses kahtlustasin. Ja krt nüüd ma tean, et põhjus, miks ma netti ei saa on kaablis, mitte modemis, mitte minu läpakas ja mitte minu oskustes arvutiga töötamisel. Krt, mida ma kõike läbi juba ei proovinud ja, mida ma ei installeerinud. Ja siis see omaniku mees oma jutuga, see peab töötama, see ei ole võimalik, et kaabel on rikkis. Usu veel inimesi.

Eile sain teada, et fresh food ei tähenda Belgias mitte puuvilju nagu arvata võiks, vaid meie take away osakonda. Ehk siis lootsin, et satun puuvilja turule, aga kus sa sellega.

Loogiline järeldus postituste peale on vist, et ostsin lõpuks kaabli ja olen jälle õnnelikult interneti seltskonnas, kallis internet oled mu ainus ja kõige armsam sõber. Krt ma tekitan endal juba külmavärinad, ma kõlan juba nagu mingi it nohik, kellel elu pole või siis nagu Marily :D. Ma valin selle teise variandi palun.

Täna oli päris tore päev. Suutsin:

• Petta Belgia riiki- seda on tõesti lihtne teha, ma säästsin rongi pileti eest tervelt 5 euri. Korda läinud päev järelikult.
• Välja peilida, et me ei olegi aninus, kellel siin oma kutti ei ole (üks tüdruk on veel J), ma hakkasin juba lootust kaotama.
• Teada saada, miks wifi ei töödanud- siin on kaabelühendus. Seda ma veel ei tea, kuidas lani käivitada, aga äkki kunagi ma saan oma interneti?? (Muide kaabel on parajasti nii pikk, et ulatub seinast kraanikaussi, jeah, nii et siis teate, et kui ma msnis istun, kükitan oma oma arvutiga parajasti kraanikausis, tõeliselt mugav lahendus ma leian.
• Näha ookeani, ma pean sinna tagasi minema, et ujuma minna, täna veel ei tohtinud, aga ülehomme ma võin juba ujuda!!!!!

Selleks, et ma kogu aeg toidust ei kõneleks (aktuaalne teema ikkagi ju) ma kirjutan ühtteist ka oma hollandi keele tundidest. Ma ei kujuta ette, kas me tõesti nüüd vähem kui kuu aja pärast peaksime olema suuteliselt selles keeles rääkima. Praegu oskan ma öelda, kes ma olen ja kutsuda inimesi enda juurde. Kui see inimene, keda ma parajasti enda juurde kutsun, peaks minu hääldusest aru saama ja juhuslikult jaatavalt vastama, siis ei oska ma küll enam midagi öelda, aga noh, mis seal ikka. Tegelikult ma võiks praegu selle asemel hoopis hollandi keelt õppida, mitte kurta, et ma seda ei oska, eksju? Igaljuhul teisel tüdrukul Eestis hakkab hollandi keeles selline tore aine nagu fotogrammeetria. Mina tema asemel kaaluksin küll enesetappu, aga tema paistab päris normaalselt sellesse suhtuvat. Mina veel õnneks ei tea, kui suurel määral ma pean käima hollandikeelsetes tundides ja kui palju on mul inglisekeelset iseseisvat tööd. Õnneks on mul üks aine lausa terviklikult inglise keeles, koos arengumaade tudenitega. Õppejõu kommentaar: „Enamus tudenitest ei tule sellisest jõukast riigist nagu Eesti.“- heheeeee, mina ja rikas? See on vist küll siin maal ainuke koht, kus ma ennast rikana tunnen.

Tänase päeva (tegelikult juba eilse) naelu oli kohe mitu. Kõigepealt nägin musti boksereid vannitoa põrandal, siis nägin poksereid ühikakaaslase jalas (päris imelik on, kui jõuad koju ja sulle tuleb vastu peaaegu alasti ühikakaaslane J) ja siis nägin köögis savu suitsu. Seda ma kahtlustasin kogu aeg lõhnade järgi, aga nüüd ma vähemalt tean. Kes teab, mis toimub nendel kuue meeste pidudel???

Igaljuhul nüüd ma olen juba õnnelikult oma praeguses toas. Ainukene probleem on see, et kuskilt pole näha ühtegi wifi teenuse pakkujat (uuh jälle jamamine). Aga muidu on mu tuba lahe!!!! Ja eelmist omanikku ma lausa armasatan, sest mu toa teevad eriti kauniks tema jäetud tolmuimeja, triikraud, mikser, aurutaja, pesuvahendid, nõud jne. Ta tahtis mulle isegi telekat ja külmkappi jätta, aga seal rääkis omanik midagi, nii et neid ma siiski ei saanud. Aga ma olen ikka väga õnnelik. Ma ei suutnud midagi paremat selle tüübi jaoks välja mõelda, kui kinkisin talle puuvilju ( health teraphist ikkagi) J.