Ma peaks mainima, et ma juba täitsa igatsen Eestit. Tänases geomorfoloogia loengus tulid mulle silme ette pildid kevadisest aasast, õunapuudest ja muust. Eesti loodus ja soe kodutunne on alati mulle imponeerinud. Kummaline on, et ma midagi muud nii hirmsasti ei igatse, aga ju siis loodus kannab minule edasi just seda õiget Eesti meeleolu. Ja pühapäeva hommikused pannkoogid, õiged pannkoogid, õige piima ja kodujuustuga. Ja rääkisin ka teiste inimestega siin ning ka nemad on arvamusel, veel rohkemgi, et hindavad oma kodumaad nüüd palju rohkem. Ütlesid nad veel, et ei osanud aimatagi, et võivad seda igatsema hakata. Üllatuseks oli ka veel see, et Euroopa ringis võib nii palju eirnevusi olla. Aga tõesti, on juba palju erinevusi Euroopa sees, kusjuures naljakas on veel asjaolu, et igatsedes ise oma kodumaad, juurdled siiski selle üle, mida teised küll võivad nii palju igatseda.
Samas seda igatsust tuhmistavad tihti ajalehe artiklite kommentaarid, kus näen sageli kui kitsarinnalised me ikka suudame olla. Ei väida, et asi siin teistmoodi oleks, muidu poleks neil ju valistuse valimisega probleeme, ent siiski kohati hirmutav. Ma saan aru, et kõik inimesed ei mõtle nagu mina ja ei saagi mõelda. Võibolla peaksin ka ennast sallimatuks tunnistama, sallimatuse suhtes siis nimelt. Ja paratamatult tekib mul tunne, et Eesti on suhteliselt šovinistlik. Tean, et seda arvatakse lõunamaade suhtes ja nii see ka tõenäoliselt on, ent mina pole siin kohanud lõunamaalasest meest, kes leiaks, et naise koht on kodus pliidi ees ja naised peaks üldse mitte tööl käima. Võibolla ma siis ei tunne neid piisavalt hästi :P? Ma kogu aeg üritan endale korrata, et ega kogu Eesti siis sellistest arvamustest ei koosne ja tegelikult on inimesed ikka valdavalt toredad ja head, aga see aga ikka jääb. Tõrvatilk rikub kogu meepoti. Aga läks liiga pikaks šovinismi lahkamiseks nüüd.
Väike lõiguke veel belglastest. Täna juurdlesime selle üle, kuidas on võimalik belglaste seas sõpru leida. Leian, et ma ei ole kõige kinnisem inimene, ent oma kursuse kaaslastega on mul küll väga keeruline kontakti saavutada. Seega kui ma peaks tahtma siia jääda, kust ja kuidas ma sõpru leiaksin? Pea, et kõik minu sõbrad on praegu erasmuslased. Arvasin, et belglased on avatumad kui eestlased, ent pean tunnistama, et vahest on eestlased isegi avatumad. Muidugi tuleb tunnistada, et ma pole kogenud välismaalase seisukorda Eestis. Arvata on, et see oleks veidi teistsugune. Ja siiski on ka toredaid belglasi ja leian, et inimesed on äärmiselt lahked ja kindlasti toredad, ent neile on väga rakse ligi pääseda.