Hetkeemotsioon: väga väsinud
Uus kogemus: olla elus kuusepuu.
Lähemalt: Täna oli meil maastiku disainis ja planeerimises esitlus. Leian, et minu umbes kümne lauseline osa oli kogu esitluse kandvaks rolliks. Ülejäänud aja ma seisin ja naeratasin inimestele ja teised kõnelesid. Oli meeldiv kolmveerandtundi, kus olin klassikaunistus, vaikiv vene pruut- nimetage seda kuidas tahate. Professor isegi ei vaevunud küsimusi ja diskusiooni inglise keeles esitama, nii ei saanud ma ka ühelegi küsimusele vastata. Einoh vähemalt kuulas rahvas minu kümne lauselisest osast iga sõna, leian, et sain ka oma intlligentsil täielikult lasta välja paista.
Veel mõni põhjus väsinud olla: ebaregulaarse, äärmiselt vähese unega nädal.
Oma esitluse osa sain eile õhtul 23:30. Muidugi oli nende kümne lause õppimine tõsine vaev :D, aga noh põhimõte oli see, et esitluse tegin lahti umbes kell 3 öösel, mitte kõige kainemas olekus ja väga lahe oli veel lugeda nied inglise keeles mitte kõige õnnestunumaid lauseid, topelt effekt.
Põhjus, miks ma tõenäoliselt olen veel väsinum peagi: täna sain sama aine lugemismaterjalid, ainult 5 raamatut ja 15 artiklit, see on ju mõnitamine, mina nii vähesega ei lepi!!!!
Toredaid kiiri homsest: 2 tundi kartograafia praktilist tööd, mis oh näe imet hakkab lõpule jõudma, ainult kaks kuud, iga nädal üle 7 tunni tööd kulus! 4 tundi Gisi leongut. Ja siis veel välja apparently.
Veel toredaid asju: Eile oli mul hollandi keele test. Esialgne plaan oli kogu öö õppida, pärast 3 tundi msnis veetmist, see väheke muutus, 1 tund õhtul ja kell 8 helisema. Kell 8 oli mul aga õudne unekas, seega umbes 30 mintsa õppimist, kell 9 peale, siis 15 mintsa õppimist, kell 10 peale, siis peale tundi aega avastasin, et eesti loodusfoto foorum on ikka äärmiselt huvitav ja siis ennäe imet oli aeg kuhugi musta auku voolanud.
Vist unustasin mainimata, et teispäev oli mul järjekordne õppeekskurss. Nägime ilusamat osa Flandriast. Ja tõesti isegi minu mõttes külad olid seal. Armas Belgia maamaastik, ma ei oleks uskunud, et selline asi olemas on. Ja nalja sai ka vahepeal. Nimelt on Gentis mingid haiglased pisuaarid tänaval, kus mehed siis mitte midagi häbenemata oma asja ajavad. Esialgu olid need vähemalt osaliselt kinnised, aga siis vist otsustati sellest õlemäärasest häbelikkusest loobuda. Nüüd on kogu Snt. Pietersplein täis väga avalikke pisuaare, kummalisel kombel pole ma seal päeval veel kedagi näinud, aga öösel on nad küll kasutuses. Seega hea koht, kus endale kaaslast valida. Saad temast kohe kõik teada. Muidu võib pärast olulisi pettumusi tulla. See on hea, et Belgia riik siinsetele naistele mõtleb. Seega ma vist tean, kuhu ma reedel pidutsema lähen.
Veel sarkastilisi märkusi?? Olen oma kogu vaimuka sapi vist ära pritsinud, siis kui mul normaalsem tuju on, panen pildid õppeekskursioonist ka üles.