mõtisklusi lennujaamas

Istun Taanis lennujaamas ja mõtlen, milliste lausetega alustada selle seikluse kirjeldamist, mis mind nüüd ees ootab. Ma nimelt veedan järgneva aasta USA-s. USA-sse minek on minu jaoks paljuski unistuste täitumine ning sellele lisandub magus teadmine sellest, et olen asja tarbeks ka tõeliselt palju vaeva näinud, alustades inglise keele testide saagaga, millest ühele jäin ma kurbade asjaolude tõttu hiljaks ning pidin lõpuks uue testi sooritama Soomes ning teisele ilmusin keskmise pohmakaga… Nojah see selleks.. Igal juhul olen ma vähemalt enda meelest ühe aasta USA-s auga välja teeninud.

Kui nüüd ausalt öelda, siis ei kujuta ma absoluutselt ette, mis mind ootab. Jah paljud inimesed on mulle soovitanud juba riided ette XL vastu vahetada ning öelnud, et nad hoolitsevad, et minu keep-smiling tagasi tulles ära kaoks. Aga tegelikult ei tea ei mina ega nemad Ameerikast ning ameeriklastest õieti tuhkagi. Kõik, mis me teame on filmidest pärit stereotüübid, mis muidugi ei välista, et nii mõnedki neist tõesed pole. Aga USA on ju niii suur ja lai ning koht, kuhu ma maabun, Wisconsin osariik, minu jaoks täiesti tundmatu maa. Kui ma veel häda pärast oskan vahet teha idal ja läänel, idas on kõigil hirmus kiire, nad joovad palju kohvi ja peavad end Euroopaga sarnaseks, läänes on iga teine sõna hispaaniakeelne ning burgeri asemel kohtab seal sagedamini burritosid, siis kesk ameerika on minu jaoks tundmatus. Kuna Wisconsin asub põhjas, siis ei saa ma ka loota tavalisele konservatiiv-kristlase stereotüübile, eriti veel, kuna Madison pidi olema geisõbralik linn, nii et episood Brünost, kus kõik geisid toolidega viskavad jääb vist ära… Seega tundub, et tegu on igati kahtlase paigaga, mine sa tea, mis sealt oodata on. Tegu pidi olema ühe üliõpilaste suhtarvult suurima linnaga, nii et loodan, et vähemalt Euroopa asukoha näitamine kaardil jääb ära, ma millegipärast nende teadmistele Eestist siiski ei panustaks. Aga tõele aru andes, kui hästi oskame meie kaardilt näidata, kus asub näiteks Montana osariik või siis Brunei sultaniriik, arvan, et samuti mitte eriti hästi.

Ma loodan, et hakkab nalja saama, ma loodan, et ülikool on tõepoolest hea, ma loodan, et majanaabrid, esialgsetel andmetel kolm poissi, osutuvad mõistlikeks ja sõbralikeks inimesteks. Mõtlesin läbi, mis võib olla kõige hullem variant meestega koos elamise juures ja sõelale jäid: nad ei pese oma nõusid ega korista, mõni neist laaberdab kell 7 hommikul koju ja oksendab elutoavaiba täis, mõni neist laaberdab kell 7 koju ja peab minu voodit ekslikult enda omaks, Mõni neist laaberdab pidevalt kell 7 koju koos kaaslasega (olen avatud mõlemast soost kaaslastele) ning demostreerib tema olemasolu valjuhäälselt voodis.