See nädal ja üldse viimased päevad on olnud ikka väga imelikud. Olen olnud tohutult väsinud, olen siiamaani, esimest korda elus olen pidanud tõsiselt mõtlema, kuidas oma õpingutega hakkama saan. Ma siiamaani olen positiivne ja loodan, et saan, aga tööd on küll palju. Mitte, et ma seda teeksin, olen lihtsalt nii väsinud, et magan ja ei tööta.
Väike ülevaade asjadest, mida ma pean tegema:
*arvuti kartograafia iseseisev töö=probleemid, probleemid, probleemid, ei saa mina aru, miks krt see programm kogu aeg streigib, kui ma tahan importida maja, ja näen teises programmis ainult aknaid, siis see ei tee mind väga õneelikuks, võibolla ma olen lihtsalt liiga nõudlik?? Igaljuhul on suur osa tööd veel ees, kusjuures olen asjaga tegelenud nüüd kolm nädalat vähemalt seitse tundi iga nädal. Pluss selle aine teooria materjale pole ma veel siiamaani saanud, aga ma juba ennustan ette, et need on äärmiselt igavad. Aga mulle isegi hakaks see arvutiga töötamine meeldima, kui kogu aeg mingeid probleeme poleks.
*Maastiku planeerimise ja disaini iseseisev töö, mis tundub ka väga mahukas, ainult sellega pole me veel alustanudki mitte, pluss teooria materjalid, mida ma lähen paljundama, vähemalt eelmine tund oli mul väga naljakas, sest kõik, mida õppejõud rääkis, oli mulle nii tuttav. Ma teadsin kõiki nimesid, SEE OLI TÄPSELT MU BAKA TÖÖ. Nii ma siis istusin seal tagumises pingis ja muigasin. Ja kõik see on tegelikult tohutult põnev.
Ja järgmised asjad, mis mul teha vaja, jätan tulevasteks kordadeks, muidu läheb liiga masendavaks ausalt, mul on veel viis ainet, nii et võite isegi ette kujutada.
Veel veidrustest. Teisipäeval teisaldati mu jalgratas. Kusjuures mingit teadet ei jäetud. Mina muidugi arvasin, et see on varastatud. šokki ei saanud, aga suutmatuse tunne oli. Kusjuures olin koos oma ühe kursakaaslasega, ja too tüüp oli nii kena ja lasi esimese asjana jalga kui avastas, et mu jalgratast enam pole. Milline džentelmen!!! Igaljuhul seisin seal nõutult ja mõtlesin, et jah tavaliselt kollaseid jalgrattaid ei varastata, aga minu oma pidi muidugi eismene olema, arvestades minu ebaõnne jalgrataste ja arvutitega. Jalgratta paranduses juba kolm korda käinud! Seadsin siis sammud koju ja võtsin lepingu, et renti minna ja küsida, mida ma tegema pean. Ent lepingus oli üks inglise keeles äärmiselt kehvasti seletatud koht, mis andis mulle lootust. Läksin siis poodi ja selgus, et need bandiidid olid mu jalgratta teisaldanud, KUNA SELLEL OLI AINULT ÜKS LUKK!!!!No annab tobedamat asja otsida. Ja kümme euri nõudsid nad ka, selle eest, et olid minu ebaturvaliselt lukustatud ratta oma turvalise hoole alla võtnud. Õnneks, nende õnneks, olin tollel hetkel üsna rõõmus, et oma ratta tagasi sain.
Võibolla peaks oma reisist ka kirjutama. Tegelikult oli meil lahe, kuigi ma laupäeva õhtul pubis istusin nagu zombi, ma olin lihtsalt nii väsinud, no mitte ei jaksanud silmi lahti hoida isegi, ja siis veel need kolm kilomeetrit hostelli, kus mu läbivad unistused sisaldasid tualetti. Aga me nägime loodust, kusjuures PÄRIS loodust. Seega oli Maarja äärmiselt õnnelik. Terve päeva hulkusime mingis pooleldi park metsas. Ja järgmine päev tahtsid kõik nii vara jalga lasta. Kusjuures tundsin ennast keeleliselt veelgi suutmatuna, kui Flandrias, sest kõik oli prantsuse keeles, no english, geen nederlaands. Minu prantsuse keel on muidugi parimal tasemal. Õnneks oli meiega kaasas üks belglane, kes kõneles perfektset prantsuse keelt. Peaks vist millalgi siia kirjutama ka Belgia poliitikast, tõeliselt huvitav nähtus ja läheb enamustele siinsetele inimestele korda ka (Nagu Itaalia poliitika itaallastele, itallane ütles mulle, et kui oleksid valimised, ta isegi ei kõhkleks kojusõidu piletit ostma, hehee milline erinevus eestlastega, aga üldiselt tunduvad enamus rahvuseid oma poliitikast rohkem hoolivat, poolakat näiteks käisid Brüsselis valimas!). Aga olen päris paljude belglastega nende poliitikast rääkinud nüüd, huvitav on kuulata, peaks leidma mõne inimese ka Walloniast( prantsuse osa). Põhipoint on selles, et Belgia pole siiamaani suutnud oma valitsust kokku panna, valimised olid suvel, kui ma nüüd ei eksi, suve alguses. Võitlus käib kahe erineva poole vahel- prantsuse ja flaamikeelne osa. Ainuke asi, millest ma siiski veel aru ei saa, on miks on pandud kokku selline riik, kuidas see ajaloos juhtus, miks ei kuulu Flandria ntx hollandi alla. Aga noh hollandlaste üle heidavad nad ka nalja. Aga enamus flandrialasi on arvamusel, et kogu nende raha voolab vaesesse Walloniasse, juba sellepärast, et Flandrias on oluliselt rohkem inimesi. Päriselt pole ma arusaanud, kuivõrd tõele need jutud vastavad, aga samas on paratamatu, et rikkam osa riigist toetab vaesemat, see on normaalne igal pool mujal, väljaarvatud Eestis, me ju ei toeta Lõuna Eestit väga, egaju. Isegi Lasnamäe elanikke enamus rahast läheb teiste linnaosade toetamiseks, meil eksisteerib vastupidine, vaesemad kohad toetavad rikkamaid, et need ikka jõukamaks muutuksid. Aga Belgia teeme on tõsine, kuna siin on koguni üks erakond Flandrias, mis nõuab eraldumist, Vlaanderen blokk, kusjuures enamus Flandriast väitis, et nad iialgi ei hääletaks selle partei poolt, samas sai partei 1/4 häältest, kes siis hääletasid?? Enamus inimesi Flandriast on k arvamusel, et nad oskavad prantsuse keelt paremini kui walloonlased hollandi keelt, mis suure tõenäolusega on oisegi tõsi, sest ka wallonlastes on tükkike prantsuse mentaliteeti, miks õppida teisi keeli?? Samas ei ole ma ühegi walloonlasega rääkinud, oleks vaja, et saada ka sealpoolne vaade.
Aga huvitav on see teiste maade poliitilisse olukorda süvenemine, tundub, et asjad Eestis ei olegi kõige halvemini, kuigi enamus Eestist minu poliitiliste arusaamadega ei nõustu. Samas ntx Itaalia sõdib omavahel- Põhja Itaalia vs Kesk ja Lõuna. Meie sõdime venelastega samamoodi, ent nemad on üks rahvus. Ja hispaanias samamoodi ei saa katalaanid kastiilastega nii hästi läbi. Ühesõnaga huvitav on kogu see padsahkam. Ma juba planeerin oma järgmisi reise, sest ma tahaks ikka näiteks neid keeli rääkida, mida ma õppinud olen. Tuleb ainult Venemaale, Saksamaale ja Hispaaniasse või Lõuna-Ameerikasse minna :D. Aga reisimine on lahe, õpid tundma ennast, oma riiki, teisi. Viimastel päevadel olen jälle rohkem Eestile mõelnud ja sealsed teemad ning asjad on mulle lähemad tundunud. Vahepeal oli isegi tunne, nagu oleks siinseid inimesi ainult unes näinud. Aga eks ma naasen Eestisse väikeseks puhkuseks jõuludeks, 23 detsember, seitse tundi lennukiga sõitmist!!!! Jehaaa, kes tahab mulle vastu tulla :D???