Väsinud aga rahul

Ma siis kirjutan vahelduse mõttes ka midagi. Pole olnud millestki rääkida, vaikne nädal on olnud, õnneks, pärast eelmist nädalavahetust eelistan vaikset stabiilset elukest. Nimelt oli mul nädala vahetusel selline depressioon, et anna olla, vist kõige hullem siiamaani. Sain aru sõpruse tõelisest väärstusest. Ja ka sellest, et see paar kuud siin on vist veidi lühike aeg, et leida tõelisi sõpru. Aga ma olen tõsiselt õnnelik, et mul on väga armsad inimesed Eestist. Tõsiselt, mida ma teeksin ilma teieta. Välismaa vaimustus hakkab vaikselt üle minema, alguses oli väga põnev, nüüd hakkab juba omamoodi rütm ja rutiin saabuma, peaks vist endale elu muretsema, mis ei näe ette kuskil üle kolme kuu viibimist. Küllap hakkab inimene pärast mõnde aega pidutsemist ka vaikust tagasi igatsema. Eelkõige igatsen aga Eesti loodust ja neid armsaid pildistamishetki seal.
Ja muidugi tööd on siin endiselt, aga täna tegin endale puhkepäeva, ainult kolm artiklit ja veits ajaloolist geograafiat :D. Minu energia on ka kuhugi minema ujunud, täna vägisi vedasin ennast basseini, kõige parem üllatus oli muidugi see, et ujumisriideid minu kott ei sisaldanud. Alguses mõtlesin, et krt ei julge selle tüübi nina eest kojugi sammuda, aga siis mõtlesin, et wtf ja läksin sinna, et asuda seletama minu probleemi ja kaubelda endale luba pärast riietega tagasi tulla. Aga siis otsis too lahke tüüp kapist välja mingid ujumisriided, mida ma laenata sain. Einoh tõsiselt lahe ju, kusjuures olin enne selle tüübiga mitte sama sõbralik kui alati, tohutult kiire oli, ujula suleti 3o mintsa pärast. Ja nii ma siis spurtisingi ja sain oma ujumismõnu kätte. Ja nüüd ma siis jätkan tervislikult krõpsude ja šokolaadiga. Ja muide ma ei saa aru, miks ei müüda üksikult teeküünlaid, pidin sada tk ostma. Ja, et mitte raisku lasta, siis süütasin oma toas 10 tükki koguni. Gospel Christmasit kuulasin ka, tõsine jõulumeeleolu... Ja nüüd ma siis igavlen, inglisekeelseid jutturaamatuid lugeda ei viitsi, midagi asjalikku ka ei viitsi teha, kusjuures inglise keelest puudub see oluline sõna, sõnaraamat annab tõlkeks to care, aga kamoon, kuidas ma ütlen, i dont care to read books või??? ja kuna minu sõnavarasse kuulub väga tihti väljend ei viitsi, siis ei saa ma oma tõelisi tundeid siin väljendada, kurb ma tean.Mis veel uudist, eile oli killer päev 10-6.30 koolis istumist, no lunch, aga see pole midagi uut.
Ja polegi rohkem huvitavaid mõtteid hetkel, nii nad räägivad, et vähene aju tegevus pidi õnnelikuks muutma, ma tunnengi ennast päris õnnelikuna, peab rajal püsima, kuigi minu baka tööle see ilmselt kasuks ei tule..