Tänase fantastilise päeva üks osa õhtust möödus mingis Genti lähedases „küla (väike küla on nende jaoks 20 000 inimest) bussipeatuses friikartulid süües. Et, mis siis juhtus? Juhtus kartograafia arvutis ja GIS- hollandi keeles. Esimene oli veel okei, mitte, et ma nii palju aru oleks saanud, aga noh selle talus ära, kestis ka ainult tund viisteist mintsa. Aga teine..oii appi ma pole kunagi nii lähedal olnud loengus magamajäämisele. Ja tõesti ainult minu suured jõupingutused suutsid selle ära hoida. Iga 15 sekundi järel jõnksatas mu pea ja ma tuletasin endale meelde, et see jätaks minust veidi halva mulje, kui ma magama jääks. Siis tuli päästerõngas, paus, mille käigus Maarja tormas ummisjalu kohviautomaadi poole, ja ma ei joo kohvi NEVER!!! Nii et kujutage ette, kui masendav olukord oli. Kaasaaitas ka muidugi fakt, et ma jällegi polnud maganud eriti. Ja ka see, et mitte krditki ei saanud aru. Teine loengu pool oli juba normaalsem, keeleliselt ma sain aru noh ütleme poolest isegi, aga see ei aidanud sisulisele mõistmisele kaasa. Mõningate belglaste küsitlemise tagajärjel sain aru, et minu probleemid polnud keelelised, ka nemad ei saanud mitte mõhkugi aru. Nii, et tore siis, tuleb kõvasti kõvasti vaeva näha. Vähemalt suutis cappuchino mind ülejäänud loengu üleval hoida. Ja veel, kuidas saada hollandi keele mürgitust, mine välje koos belglastega, ole ainus võõrkeelne tudeng seal, garanteerin, et tunned ennast tõelise seltskonnahingena.