Niisiis sellest on juba natukene möödas, aga jah läinud neljapäeval oli meil aines ekskursioon. Läksime kõige pealt loodusesse- heheee. See tähendab eramõisaparki- ja tõepoolest see on siin Ida-Flandrias üks ainsaid kohti, kus veel midagi rohelist kasvab. Kusjuures kõik on istutatud. Aga noh oleks tahtnud rohkem aru saada, kuidas pargi omanik, kes on mingi 80 ja pole kunagi maastikuplaneerimist õppinud, seletas perspektiividest ja muust. Kusjuures võis tõesti märgata, et tegu hästi kujundatud pargiga. Koomiline oli veel see, kui ma küsisin assitendilt (sest ega õppejõud mulle midagi ju loomulikult inglise keeles ei tõlkinud), mis oli siin enne kui riik nii linnastunuks muutus, siis sain tõsiselt nõutu näo, millest võis välja lugeda küsimust, millal see veel oli. Veel oli lahe jälgida seda, kui assistent loetles mulle kaardilt rohelisi saarekesi, mis veel alles jäänud on. Kusjuures nii huvitav on kohalike maastike taustal vaadata, kuidas erineb geograafia õpetamine Belgias ja Eestis. Eestis on meil tohutult loodust, seega keskendame tähelepanu erinevatele metsatüüpidele, putukate alamliikidele, sellist materjali on meie aines rohkesti. Siinset õppeplaani uurides ei leidnud ma ühtegi vastavat ainet, mis on ka loogiline arvestades fakti, et siin ei ole väga palju puutumata loodust (kui üldse). Seega belgias õpivad nad, kuidas kujundada maastiku- väga naljakas termin eesti mõistes, meie ei kujunda maastikku, vähemalt mitte loodus maastiku, see on meile verega kaasa antud, et kui maastik on kujundatud, siis see pole enam loodus. Siin aga pole muud võimalust. Ka rõhutakse siinses õppesüsteemis rohkesti GIS-ile ja muudele arvutisüsteemide ainetele. Võibolla on see ainult selle kooli eripära, aga kuna Genti ülikool on Belgias kõige arvestatavama geograafia teaduskonnaga, siis eeldan, et see annab ilmet kogu riigile. Samuti Eestis on ka Tartu geograafias rohkesti loodusteaduslikke aineid. Aga selleks, et näha, kuidas meie riigi maakate ning loodusolud mõjutavad geograafia õpetamist ning teadvustada, et nad seda teevad, pidin ma välismaale minema. See on hea, et suudan näha nüüd nii paljude asjade taha, mid amuidu oleks pidanud iseenesestmõistetavaks.

Aga jätkates ekskursiooni teemal, siis veel üks huvitav asjaolu, mis ma Belgia kohta teada sain, siin on ikka palju tööstust, poleks ealeski arvanud, eriti kuna tegu on Belgia ühe vanimalt asustatud piirkonnaga, Gent ja Brugge on tõsiselt vanad linnad. Aga Gentist lõunas on tõsiselt suured tööstusalad, nagu meie Ida­Virumaa. Ja suured radioaktiivsed väljad, õõvastav, hea, et ma Genti lõunaosas elan. Muide see pidi olema ka koht, kus rikkamad inimesed elavad- nii, et ma olen tõsine rikkur tegelikult- hehe. Tegelikult see vist kehtib rohkem nende väikeste (20 000) satellitkülakeste kohta. Külapersüektiiv on tõesti paigast nihkunud siin. Aga Genti põhjaosa pidi olema rohkem töölisklassi elamurajoon, samuti on seal türklaste linnaosa, peab sinna minema ja pilte tegema. Ja noh seal on ka palju probleeme, kuna sadam tahab laienda, see aga tähendab osadele inimestele ära kolimist ja noh, protestid ja kujutate ise ette..

Veel käisime külas „Small Russia“- Venemaa jõuab mulle ikka igale poole järgi. Küsisin muidugi, miks nad seda küla niimoodi nimetavad. Vastuseks sain, et seal pole eriti arenenud infrastruktuur, majad on väikesed, tööstus ligidal ning nad valivad alati vasakpoolseid. Ent samas, Venemaa praegu ja vasakpoolsed, arusaam Venemaast kui kommunismikantsist on lääne maailmas ikka äärmiselt juurdunud. Samas pärast seda iseloomustust, muidugi on see sarane sellele, mida meie mõtleme Venemaast, lisaks faktile, et Venemaa on meie jaoks nagu suur karu, kes meid alla neelata üritab, tekkisid mul mõtted, et samahästi võiks selle küla nimi olla Small Estonia. Arvan, et belglaste jaoks poleks vahet, üks Ida-Euroopa kõik. Kusjuures inimesed siin ei tea isegi, kus Eesti asub. JA GEOGRAAFID EI TEA SEDA. Vabandust väljenduse pärast, aga mida krdit nad siin õpivad siiski?? Aga noh samas mõeldes meie kursusele, siis ma siiralt kahtlen, et nemadki oskakasid öelda, kus asub Moldova või Rumeenia. Aga noh sain pakkumiseks, et Eesti ausb kuskil Poola ligidal, võibolla piirneb ka Valge-Venega. Mis meie jaoks on muidugi harjumatu, sest me defineerime ennast ikka ja alati läbi Soome ja Põhjamaade. Ka mina tunnen rohkem lähedust soomlastega kui näiteks lätlastega. Soomlastega on meil ühine iidne ajalugu, lätlastega lähi ajalugu. Hämmastav kui kaugele võivad juured edasi minna ning too iidne ajalugu meid mõjutada.