Monday, September 28, 2009

No fat, tons of sugar, maxi size

Ameeriklased on mõnes osas naljakad või õigemini ebaloogilised. Siin mail on vaga populaarsed tooted, mis kuulutavad, et ei sisalda rasva. Lugedes seda silti voi tekkida ekslik arusaam nagu oleks tegu vaga tervisliku voi siis vahemalt kaalualandava tootega. Think again... Suuvides koostisainetesse selgub, et rasv on asendatud ohtra suhkruga. Kusjuures toesti enamus saiu on siin nii magusad, et isegi mina, magusafanatt nagu ma olen, ei suuda neid suua. Igati tore on suursuhkrukogus muidugi kohvis, mida ma muidu kindlasti ei suudaks tarbida. Jaaa muidugi lisaks sellele, et toiduained sisaldavad palju suhkurt ja suhkur on siin asjades, kuhu sa iial ise suhkurt ei paneks, naiteks piimas, on siinsed kogused ka muidugi suuremad. Naiteks minu tavalises poes oli mul suuri raskusi sobiva suurusega jogurti leidmisega, lopuks loobusin ja ostsin kilose, mis ei olnud kohe kindlasti koige suurem variant. Uldiselt on siin naiteks piim muugil ka 4 liitrisena, annab ehk kogustest moningase ulevaate..

Thursday, September 24, 2009

my girlfriend&boyfriend 2

Tegelikult mis ma selle eelmise postitusega rohkem oelda tahtsin on see, et tundub, et siin isegi rohkem kui Eestis sinu kaaslane saab uheks sinu enesedefineerimisvahendiks. See, et inimesed peavad vajalikuks seda enda puhul koheselt mainida justkui viitaks sellele. Tihti tuleb see jutuks varem kui naiteks sinu opitav eriala voi muu selline asi. Samuti viitab paarisuhte tahtsusele ka fakt, et sobrasuhted on siin niivord dunaamilised ehk siis sobrad tulevad ja lahevad. See oleks justkui Eesti vanasona- peikad/pruudid tulevad ja lahevad aga sobrad jaavad vastupidiseks pooramine. Inimesed tunnevad vajadust kaituda teatud kombel, moel, mis rohutab paarisuhte olulisust nende elus. Kaili maletad, kuidas sa raakisid et Ali peika saatis talle kuus korra Austriasse lilli, see just naitabki seda, et uhiskond soodustab paarisuhte pidamist aarmiselt oluliseks. Ma ei kujuta ette, et oleks palju Eesti mehi, kes naiteks midgai sellist teeksid. See on naljakas arvestades, et ameeriklasi peetakse uldiselt suurteks individualistiteks, aga paistab, et nad on siis individualistid paaridena :P.
Muidugi ei tasu ka rohutamata jatta, et see, mis toimub siin voib ja kindlasti on ka oluliselt erinevam sellest, mis mujal toimub.

Sunday, September 20, 2009

my girl/boyfriend

Kui olete siin mone kohalikuga juba pool tunnikest raakinud ja ta pole teile veel oma kaaslast maininud, siis umbes 99% toenaosusega tal ei ole seda voi on ta siis vaga vaga veider. Jah, inimestel siin on kummaline komme ka taiesti voorastele oma teise poole olemasolust marku anda. Minule mojub see veidralt, naiteks istusin oma tuutoriga kohvikus ja ta kohe pidi mainima, et printis oma magistritoo valja oma tudruksobra laboris- selles kontekstis oli see ilmselgelt valtimatu ja ju mul siis kohe oli selline nagu peas, et ma vaga tahan teada. Aga mul tekkis kummaline tunne, et kas ta uritab sellega valtida ohtu, et ma talle kulge looksin voi mis? Aga noh nuud ma olen juba vana kala siin ja tean, et nad koik teevad seda. Ikkagi on mul selline tunne, justkui see oleks mingi staatuse mark, et umbes naed, keegi tahab mind. Aga mina loll veel arvasin, et inimesel peaks vaartus olema iseenesest....

Monday, September 14, 2009

Enam paremaks minna ei saa

Kuna ma olen moodne inimene, siis pidin ju Ameerikas ka nende moodsa haiguse jargi proovima. Ma paris kindle ei ole, et mul just seagripp on, aga toenaosus on usna suur, arvestades, et see on hetkel siin vaga populaarne, tapsemalt 90% gripijuhtumitest on tegemist just nimelt seagripiga.
Selle haiguse kohta utleks nii, et seda ei soovita oma hullemale vaenlasele ka. Tegin oma palavikurekordi- 39,6, jeii vahemalt nadala saavutus on olemas. Aga jah nii paha pole mul kull kunagi gripi ajal olnud. Tavaline olukord nagi ette seda, et umbes iga viie tunni tagant votsin sisse paracetamoli, ehk siis iga kord, kui palavik 39 uletas, siis umbes 3-4 tundi ma lihtsalt higistasin ja nii umbes tund aega oli mul enamvahem olla, ja siis déjà vu!
Asi, mida ma toesti ei tahtnud siin jargi proovida oli ameerika meditsiinisusteem, arvestades, et mul ilutses slime ees video, kus lahtise luumurruga tuup pandi esimese asjana 10 A4 pabereid taitma, siis pidi ta paar tunnikest ootama ja lopuks saabus tal koju vaatamata kindlustusele umbes keskmise majahinna suurune arve. Millegiparast ei tundunud vaga kutsuv….
Niisiis tegin, mida inimesed vanal ajal kunagi, ootasin, ja otsisin netist andmeid gripi kohta. Sain teada, et koige parem abi on siiski palvetamine :D. Samas ei olnud tapsustatud, kas palvetama peab viis korda paevas Meka poole voi ohtul voodis isakese poole. Ilmselgelt olin segaduses ja ei saanud seda vaart nouannet ara kasutada.
Toenaoliselt seisneb seal ka pohjus, miks mu palavik vaatamata arvukale teejoomisele, ma pole vist elu sees nii palju kerget alkoholigi jarjest kaaninud, on mul endiselt palavik. Aga vahemalt on mul isklik meelelahutus, ennast kraadida- minu kraadiklaas teatab tulemuse 10 sekundiga. Kusjuures tulemused voivad sageli olla ullatavad. Minu kehatemperatuur on voimeline ilma korvalise sekkumiseta 1 kraad koikuma, suurim langus oli muidugi paracetamoliga, kui tunniga suutsin 39,5-lt rallida 35,5-le.
Kusjuures, mis on minu seisundi puhul huvitav, siis iga jargmine paev ilmuvad mulle uued seagripi tunnused. Esimene paev oli mul ainult palavik, teine paev ilmus ka koha, haal kadus ara, kolmas paev oli jube nohu, lisaks veel paepooritus, kohulahtisus jne. You name it, I have it. Ainuke, mida mul veel olnud pole, on oksendamine. On, mida homne paev oodata noh!

Wednesday, September 9, 2009

inimsuhetest, arvutist ja opingutest

Olin varem kuulnud, et USA-s on inimesed kull alguses sinuga vaga sobralikud, aga lahedased suhted arenevad vaga aeglaselt. Siiski ma vist paris hasti ei moistnud, mida selle all silmas peeti. Selle jargi, mida ma siiamaani inimesi jalgides ja kuulates olen taheldanud voib oelda, et USA-s on kerge sopru voita ja kerge neid kaotada. Inimesed on sobralikud, poemuuja kusib, kuidas sul laheb, uurib sinu ohtuste plaanide kohta, sa void isegi minna ja istuda kellegi lauda ja hakata nendega vestlema. Aga….see koik ei tahenda midagi, see on ainult meelelahutus. Tapselt nagu see, kui oled inimesega juba nii monigi kord raakinud ning tead juba uhtteist tema suhetest, terviseprobleemidest- teemadest, mida eestlane peaks usna isiklikuks, ei tahenda, et see inimene sulle jargmine kord tere utleb. Arvasin varem, et eestlastel on vahe aega sopradega olemiseks, aga moistan nuud, et USA inimesed on veel vahem inimsuhetele orienteeritud. Siin on sul elus kaks suurt armastust- too ja kaasa.(Toenaoliselt ei ole koik nii mustvalge, lihtsalt vaga rank uldistus minu poolt). Aga toesti, kui Eestis kestavad soprussuhted keskmiselt hea kumme aastat, vahemalt minu kogemustel kull, siis siin ei pea inimesed riigi teise otsa kolimistki millekski, tulevad ju uued sobrad. Seevastu Eestis on juba suur asi, kui keegi kolib Tallinnast Tartusse- 200 km, mis siinses mastaabis on korvallinnas elamine. Aga jah, Usa inimesed on keskmisest mobiilsemad voi oigemini haritud inimesed on, sest on loomulik, et seoses opingutega vahetad sa elukohta, valides parimate ulikoolide seast.
Miks see sopruse teema mulle praegu nii oluline on? Sest ma igatsen oma sopru Eestis. See on seotud ka faktiga, et minu kallis IBM koigepealt otsustas kovaketta labi poletada ning see jarel, kui olin juba valmis tahistama, ilmnesid tarkvaralised probleemid. Tapsemalt, sain eile oma arvuti garantiist tagasi, onneks onnestus neil moningase tasu eest moned minu andmed paasta. Terve eilse ohtu tegelesin erinevate programmide allalaadimisega. Tana hommikul ilmnes, et arvuti ei uhendu enam internetiga. Seega konsulteerisin ulikooli IT osakonnaga, kes teatas, et toenaoliselt votab parandus uued nadal aega… Ei ole mul onne oma arvutiga, sest kahe aasta jooksul on tal labi polenu kaks emaplaati, uks kovaketas, kaks juhet. Pluss pisiprobleemid nagu hiire lukustumine, pildi kaotamine- arvuti lihtsalt laheb aeg-ajalt mustaks, kasutajakonto mittetundmine jne..
Opingutest
Aga koigi nende probleemide korval olen oppinud hindama seda, mida see ulikool mulle pakub. Jah, ma igatsen oraegu Eestit, aga samas lugedes loengute materjale ma justkui tajun, et see koik on seda vaart, sest paeaegu, et esimest korda elus, see toesti on ponev, mida ma opin. Muide lugemismaterjale on siin palju, uhe loengu nadalane lugemismaterjal 100 lk voi enam. Mul on kolm loengut ja loodetavasti uks juhendamiskursus. Samuti tuleb siinset ulikooli kiita voimaluste eest, mida ta pakub. Alustaksin teenustest, mis on oppemaksu sees. Naiteks arvutiparandamise eest ma ei pea midagi maksma, see on tasuta. Tapselt nagu 4 erineva spordiklubi kulastamine, pluss arvukad huvigrupid. Naiteks on sul voimalus taiesti tasuta liituda huvigrupiga, kes naustab sind uuringu tegemisel voi essee kirjutamisel. Samuti on sul voimalus tasuta osaleda uhel IT teemalisel loengul. Tasulisi tegevusi on siin ka nii, et tapab- naiteks kasvoi fotograafia workshopid, purjetamine (ka purjutamine muidugi) jne. Samuti on meil geograafia osakonnas inimgeograafia teemaline tudengiring, mis tahendab, et kanname ette igauks oma toid, kui vahegi voimalik, uritan seal ettekande teha, see on oma too arendamise mottes vaga kasulik koht. Jah, voimalused on siin hoopis teised, kui Eesti ulikoolis. JA muide, praegust blogi kirjutan ma ulikooli arvutiga, nimelt on siin voimalik ulikooli raamatukogust laenutada ka arvuteid! Ja kui ma juba raamatukoguni joudsin, siis siin saab tellida tasuta raamatuid kogu maailmast. Pean seda kindlasti hakkama ara kasutama.
Niisiis kallid, igatsen teie jargi, aga mitte ulikooli jargi :)

Vabandage tapitahtede puudumine, aga nuudsest peate sellega leppima..

PS minu jargmine arvuti saab olema Macbook, mitte IBM