Mida Gent mulle andis?
Gent andis mulle kummalise selguse, et see, mis toimus on ajalugu. Ma olin oma aja erasmusena välismaal, aga kas ma tahaks seda uuesti teha, ei tea? Leian, et elus on aeg kõigele ja ma tunnen, et võibolla olen sellest natuke välja kasvanud. Muidugi leian, et selles eluperioodis on hetki ja asju, mida tahaksin üle võtta ja siia tuua. Kasvõi inimeste suurem lähedus ja suhtlemine. Kas see tuleneb ainult rohkemast vabast ajast või hoopis mingist suuremast vajadusest? Mind häirib see, et eestlased on nii kauged ja liiga hõivatud ning individualistlikud või siis heal juhul dualistid. Aga samas hakkan Eesti eluga harjuma ning siingi on mul kummalisel kombel palju teha. Kahenädalane puhkus Belgias andis mulle aimu, et minagi pole käed rüpes istuja. Mulgi on vaja pidevalt sebida. Suhtlemine sõprdagega tüütab ka ära, kui seda liiga palju tarbida. Võibolla polnud piisav kogus sõpru? Sain lõpuks ka aru, et see, mida ma pool aastat nägin, ei olnud tegelikult Belgia. Nähtavasti oli see ka varem minu teadvuses, ent polnud veel üles kerkinud. Kas ma tahaksin niisama Belgias elada, ma ei usu eriti. Mul pole väga palju belglastest tuttavaid, sõpradest rääkimata.
Välismaa sõoradest jääb mälestus, nendega pole enam nii palju põhjust suhelda. Gent ei ole enam samasugune, sa oled seal ikkagi külaline, mitte enam oma, kuidagi poolik on see asi. Pean veel palju mõtlema, enne kui suudan selle tunde vastavalt sõnadesse panna, praegu mulle lihtsalt tundub, et ei suuda. Arvatavasti jääb neilegi asi selgusetuks, kes ise seda pole läbi elanud.
Aga see ei ole veel lõpparve minu reisimistega, seda ma luban. Mulle meeldib see uue keskkonna hõng, see on nagu adrenaliin ja narkootikum, mida oleks veel ja veel vaja. Belgia pole enam uus, sealgi on oma mälestused ning ürgpagas, mis ei lase mul olla enam inimene, kes ma nüüd olen. Ka sealsetel sõpradel tekkis peale nelja kuud mitte kohtumist võrdlusmoment. Siis kui inimene su kõrval muutub, ei pane sa seda tähele, küll aga siis, kui ta ilmub sinu silme alla uue inimesena. Samuti võibolla nüüd tulles Eestist olin ma nagu ma olin varem. Kohandumine keskkonnaga. Ei olnud enam nii avatud ja julge.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment