viimased meetrid tipuni

Käimas on viimane nädal enne oma magistritöö esitamist. Ja peab mainima, et töö kirjutamise mootoriks on eelkõige šokolaad, kohv, energiajoogid ja coca. Tervislik toitumine ruulib! (aga šokolaad on ju piimatoode :)) Igaljuhul praegu tagasi vaadates tundub ikka hämmastav, kui palju ühe tööga vaeva võib näha. Ja pingutused pole otsas, see viimane nädal on mul küll iga päev planeeritud. Suuresti on siin tegemist ka minu maksimalismiga, ma tahan tõesti, et vaadates oma magistritööd ma tunneks, et tegu on millegi erilisega, et ma oleks viimseni rahul. Ta peab olema loogiline, edastama olulist uut informatiooni, kaasahaarav jne jne. tegu on niivõrd konsentreeritud yöö tegemisega, et tihti pole ma võimeline peale tööd midagi tegema, peale vegeteerimise ja sportimise muidugi. Ikka päris julmem sry aga ajuvägistamine on....

aga peaks mainima, et noh selle protsessi käigus, koos muude südmustega siin, on ikka uskumatult palju õpitud. JA eks praegu on see töö tegemine niivõrd käsil, et see rahulolu tunne pole veel saabunud. Ja mul on tunne, et minu lause ehitus peale tänast tööpäeva longab kergelt.

Muidu viimastest nädalatest veel, et mamps käis siin, vaatasime veidike ringi ümbruskonnas, esines ka šoppamist (see on omaette huumorinurk muidugi), aga hetkel ma ei suuda selle kohta midagi produtseerida..

väsinud

Noniii, täna oli jõhker päev...Tegelikult oli terve pool eelmisest nädalast ja üle eelmine nädal suht tapvad. MA nimelt proovisin kui kaua saab ilma puhkamata (kui piiratud öötunnid kõrvale jätta) produktiivne olla. Selgus, et minu norm on umbes 10 päeva, peale seda läheb ikka üsna jõhkraks, kuigi eelmine semester sai vist rohkem proovitud. Igal juhul oli suhteliselt töökas 10 päeva magistritööga. Minu hetke elu näebki suhteliselt oma tööga võrduvat, seda juhul kui ma ei tegele oma ainete tegemisega või reisimisega

Ja kui nüüd jutt juba reisimisele läks, siis käisin eelmine nädal Colorados. Tegemist oli Fubrighti seminariga nii et enamuse ajast sain imetleda hotelli seinu ja networkida......ma ikka veel ei ole osav selles, kuidas ennast seltskonda libistada nii et kõik sind jumaldaksid...Pealegi peale 10 päeva jõhkrat tööd ja 4 päeva 3 tundi und võib see kujuneda väljakutseks... AGa sellegipoolest tuleb mainida, et päris lõbus oli...Sain ka ühe päeva C-ga Coloradot avastada või noh juppidest kokku kaks päeva... Esimene päev oli tõenäoliselt üks mu parimaist puhkustest üldse. Lihtsalt me sobime väga hästi koos reisima. Päev nägi välja nii, et võtsime renditud auto, siis asusime teele, et harrastada maailist mägimatka....paraku praegusel aastaajal on Colorados paljud teed suletud, ka autoteed muideks..Aga noh see selleks, tegime siis kiired muudatused oma plaanides ja läksime ühele teisele rajale ja nägime ...puid ja seda, et minu vorm on parem kui C.-l, ei noh 4 korda nädalas sporti tasub siiski ära! Aga kuuldused kohalikust turisimimajast, et kuskil on üks looduspark, mis on avatud, viisid meid jälle teele, meil tuli ainult meeles pidada umbes 5 ristmikku ja voila, oleksime pidanud kohal olema. Tee oli umbes 150 km, seega mitte üleliia palju. Aga....kõigepealt tuleks ära mainida, et kohtasime teel kahte kasiinolinna. Hämmastav, et linnas on 1 pood ja 10 kasiinot (ma võin seda arvu nüüd kogemata kahandada, sest tõenäoliselt me kõiki ei näinud) ja voila järgmine linn oli samasugune ja korralikku söögikohta oli suht võimatu leida. Muide hiljem kuulsime, et COlorados pidi ainult 3 kasiinolinna olema, milline õnn, et me neist 2 nägime! Muide proovisime ka mänguautomaadid järgi, ei olnud midagi enneolematut, paistab, et TLÜ miljoneid ma kantima ei hakka....
Aga siit peale otsustas ilm väga sandiks pöörata, tõsist lõrtsi kallas ja teed läksid ka libedaks. Kuna mul on veidi rohkem kogemusi libeda teega kui C.-l, naerukoht muidugi, aga jällegi kõik oleneb taustsüsteemist, minu meelest polnud tee absoluutselt libe. Ja peaks mainima, et automaatkäigukastiga sõitmine pole väljakutse. Aga kohalike jaoks olime üsna tähelepanuväärne vaatepilt, me olime nimelt ainukesed, kes olid väljas ilma talverehviteta ja kompakt autoga, kõigil teistel olid dZiibid. Ja muide Colorado mägiteed annavad isegi Norrale silmad ette, iga 500 m tagant oli umbes ohtlik pööre märk, ja pöörded kestsid lõputult...Aga eii mulle väga meeldis sõita, tuisk oli ka ja hämar. Aga kuna me kasiinolinnadest söögikohta ei leidnud, siis lihtsalt otsustasime mingil hetkel, et järgmine söökla, mis tuleb....Ja tuli German American cuisine. C. muide on sakslane...nii et nalja sai. Lisaks see pärapõrgus paiknev restoran oli auhinnatud söögi eest. Nojah ja kui me lõpuks siis sealt vällja saime, siis tekkis meil mõte, et tegelikult ei ole looduspark pimedas (kes oleks arvanud, et meie keskmine liikumiskiirus on 40 miili tunnis ja isegi see on kiiruse ületamine kohati) nii hea mõte, seega võtsime suuna Colorado suuruselt teise linna- Boulderisse. Taustainfoks nii palju, et Bolder on koht, kuhu inimesed eelistavad minna enne surma, et surra fantastilises kohas...ja ma mõistan neid täielikult, Bolder oli vägev. Aga seda ka veel, et meil öömaja polnud, siis otsustasime lihtsalt jalutada sisse mõnesse. Tänu C. märkasimegi ühte ja esmamuljest ei tasu ennast petta lasta. Arvasime, et tegu on kalli kohaga, aga ei 30 dollarit öö! Pluss tuba oli väga kena, pluss hommikusöök oli hinnas! Ühesõnaga super vedamine..Ja siis seadsime sammud kesklinna jalutasime ja taaskord tänu haaravale vestlusele sain magada 3 tundi! AGa päeva tegi super mõnusaks ikka fakt, et mul ja C.-l on väga sarnane huumor, näiteks kes veel mõtleks, et restoranist võiks pihta panna lilled või et poe only in Colorado korral on hea mõte, et see ainult Colorados on.
Aga jah ülejäänud seminarist järgmine kord....