Lugedes vahel oma endisi postitusi avastad enda üllatusekski väga asjalikke ideid. Ikka meeldib ju ennast petta arvamusega, et oled nii tohutult edasi arenenud ja targemaks saanud, aga tegelikult on minu mõtted elust ja õnnest ikka väga sarnased sellega, mis nad olid kaks aastat tagasi. Veidi frustreeriv isegi kohe, sest arvasin, et nüüd on küll palju kergem õnnelik olla, aga kui mõttemaailm on sama, siis mine sa tea? Eriti pani mind mõtlema üks L kommentaar, miks välismaal on kergem õnnelik olla. sest kõigel on ajutisuse pitser, seega ei vaevagi sa ennast selliste asjadega nagu tulevik, armastus, perekond jne. Aga huvitav kas see tähendab, et Eestis tuleb kõik jälle tagasi? EHk ma seda veidikene pelgangi... Seda, et peaks hakkama oma tulevikule mõtlema. Ei taha nagu, ei tea, ei kutsu. Kui saakski jätta selle ajutisuse tunde, mis ei pane sulle kuskilt poolt mingit survet. See on see hetk ja mis hiljem tuleb pole oluline...Hetkes elada on tegelikult vapustav tunne, võin seda nüüd oma kogemusel väita. Ja samas ma kardan seda kogemust Eestisse jõudes kaotada. Ma kardan kaotada kõike seda, mille olen enda arust siin kogemuste näol juurde võitnud.
Ma tahaks hoida juba seda, mida olen õppinud. Ja samas tahaks veel üht koma teist juurde õppida. Näiteks kuidas alustada inimestega stressi vabalt vestlust, kuidas läheneda julgelt inimesele, kellega oled üks kord varem rääkinud (mind ikka alati tabab hirm, et mis siis kui ta mind ei mäleta või minuga suhelda ei taha :P) jne jne. Aga nagu mainitud ma leian, et olen oma ellu suhtumises palju juurde saanud, aga ma kardan, et see kõik võib olla ajutine vaadates, mis tunded mind Belgias valdasid. AGa noh vähemalt olen nii mõneski asjas jõudnud lähemale sellele, mida ma elult tahan, väärtushinnangud loksuvad paika, vähemalt tundub
Tuesday, February 23, 2010
Sunday, February 21, 2010
Kõik oleneb taustsüsteemist
Käisin siin nädalavahetusel ameeriklastega suusatamas. Kuna ma see talv üle ühe korra suustamas käinud pole ja ma ennast ka teab mis ässaks ei pea, siis nentisin kohe, et ma olen aeglane.
Rajad ise olid väga lahedad ja loodus oli ka väga ilus, aga tingimused olid lausa kohutavad. Ütleme nii, et nüüd ma tean, miks suuski määritakse. Mul olid eelmääritud suusad, mis tähendab, et neile määret ei panda. Kirjeldamaks tingimusi, mis rajal olid, võin öelda, et ka allamäge sai ilusasti jalutatud. Ja ma absoluutselt ei liialda. Minu suuskade all oli jämedam lumekiht kui suuskade paksus. Tegin küll igasugu imevõtteid, aga jah, nüüd ma tean, mis tunne on nii paar miili suuskadel lihtsalt jalutada. Asi läks normaalsemaks alles siis, kui peale 15 km jõudsime alguspunkti ja sain oma suuskadele panna libisemist. Ja siis algas tõsiselt nautitav osa. Aga naljaks oli see, et mina oma aeglusega kvalifitseerusin kõige paremaks sõitjaks :D. Meie nö tippsõitja, kes järgmine nädal läheb 53 km tuurile oli tõsiselt vaimustunud faktist, et sõitsime 3,5 miili (ca 5,6 km) 35 minutiga. Mina, tema vaiamustust jagamata, küsisin, et kas tõesti on siinmail tegu hea ajaga. Ma tõenäoliselt tean Eestis nii mõndagi pensionäri, kes selle lõdvalt üle sõidaks ja seda isegi siis kui tegu on ainult ühe osaga 40 km tuurist. Ma muidugi ei saanud oma kaaslasele mainimata jätta sel ajal, mil tema ähkis ja ohkas, kui väsinud ta on, et mina tunnen ennast suurepäraselt ja pole ammu suusatanud :D. Lihtsalt liiga magus võimalus oli... aga jah tuleb välja, et USAs kvalifitseerun ma väga heaks harrastussõitjaks, samal ajal kui Pirita suusarajal kõik minust mööda kimavad. Saime tunnistust, et suusatamine on Eesti rahvasport
Rajad ise olid väga lahedad ja loodus oli ka väga ilus, aga tingimused olid lausa kohutavad. Ütleme nii, et nüüd ma tean, miks suuski määritakse. Mul olid eelmääritud suusad, mis tähendab, et neile määret ei panda. Kirjeldamaks tingimusi, mis rajal olid, võin öelda, et ka allamäge sai ilusasti jalutatud. Ja ma absoluutselt ei liialda. Minu suuskade all oli jämedam lumekiht kui suuskade paksus. Tegin küll igasugu imevõtteid, aga jah, nüüd ma tean, mis tunne on nii paar miili suuskadel lihtsalt jalutada. Asi läks normaalsemaks alles siis, kui peale 15 km jõudsime alguspunkti ja sain oma suuskadele panna libisemist. Ja siis algas tõsiselt nautitav osa. Aga naljaks oli see, et mina oma aeglusega kvalifitseerusin kõige paremaks sõitjaks :D. Meie nö tippsõitja, kes järgmine nädal läheb 53 km tuurile oli tõsiselt vaimustunud faktist, et sõitsime 3,5 miili (ca 5,6 km) 35 minutiga. Mina, tema vaiamustust jagamata, küsisin, et kas tõesti on siinmail tegu hea ajaga. Ma tõenäoliselt tean Eestis nii mõndagi pensionäri, kes selle lõdvalt üle sõidaks ja seda isegi siis kui tegu on ainult ühe osaga 40 km tuurist. Ma muidugi ei saanud oma kaaslasele mainimata jätta sel ajal, mil tema ähkis ja ohkas, kui väsinud ta on, et mina tunnen ennast suurepäraselt ja pole ammu suusatanud :D. Lihtsalt liiga magus võimalus oli... aga jah tuleb välja, et USAs kvalifitseerun ma väga heaks harrastussõitjaks, samal ajal kui Pirita suusarajal kõik minust mööda kimavad. Saime tunnistust, et suusatamine on Eesti rahvasport
Saturday, February 6, 2010
regionaalsed eripärad siin
Ma hakkasin mõtlema, et huvitav, kas see on kokkusattumus, et neli kõige sarkastilisemat inimest, keda ma olen siin kohanud, on pärit justnimelt Metsikust Läänest. Ja nad tõepoolest saavad sarkasmist aru ja isegi peavad seda naljakaks...
Seevastu California inimesed mulle väga ei istu. Samas üks mu suhteliselt hea tuttav on Californiast pärit, ent tema kasuks räägib fakt, et ta on kasvanud üles India perekonnas. Aga üldiselt tundub mulle nende 3 tuttava põhjal, keda ma sealt kandist tunnen, et nad kipuvad olema kuidagi kergelt võtlsid, vähemalt nii see keep smiling välja tuleb... Eriti vestluses ühe kursakaaslasega panen tähele, et eriti kuna me ei ole head tuttavad, kasutab ta tihti stampväljendeid nagu "oh kui tore" jne. Kuidagi tekitab tunde, et tegelikult tal on ükskõik, mida sa vastuseks ütleksid. Peaks ükskord tegema testi, kas ta tõesti mind kuulab ja vastama küsimusele, kuidas sul läheb, väga halvasti. Siis kui sealt tuleb, "Oh that so nice", tean kindlasti. Ja kusjuures veidral kombel Metsiku Lääne inimestega mul seda tunnet ei teki, kuigi tundub näiteks pisut loll arvata, et poemüüjat väga kotib, kuidas sul läheb. Aga nende reaktsioon tundub kuidagi adekvaatsem ja pealegi tundub, et tihti see olek polegi teeseldud, nad on tõepoolest suhteliselt sõbralikud. (Näiteks üks tüüp pakkus mulle küüti pärast ühte vestlust...) Muidugi ma mõistan, et kolme inimese põhjal näib pisut loll järeldusi teha, samas nad räägivad, et Californial pidi olema omaette identiteet ja sealsed inimesed tunnevad üksteist ära.
Samas on siin kahtlemata päris palju inimesi, kes kas mingil põhjusel ei sobitu hästi oma ümbrusega või siis on segu kõikidest regioonidest, kus nad elanud on. Kohtasin hiljuti ühte tüüpi Texasest ja te arvatavasti teate, mis maine on Texasel... Ultrakonservatiivne, rikkurite kant, kus kõik on vabariiklased, sest nii sobib nende issi naftafirmale paremini (kuigi nende naftafirmade vahel elab seal ka väga palju põlismehhiklasi, neid, kes elasid seal enne piiri paikapanemist, ja immigrante). Aga too tüüp kohe üldse selle tüüpilise kuvandiga ei sobitunud. Esiteks polnud ta usklik, teiseks oli ta kergelt liberaal, kolmandaks oli ta näiteks töötanud segregeerunud linnaosades aitajana ja neljandaks armastas ta nalja heita Sarah Palini üle :D. Nii, et kõik ikkagi algab ja lõppeb individuaalsel tasandil. Üks teine minu sõber on näiteks ka üleskasvanud äärmiselt konservatiivsete vanemate juures ja ta ütleb, et ta tihti peale küsib neilt, et kas nad on kindlad, et ta spnnitusmajas sassi ei läinud. Näiteks talle meeldib välismaal olla, samas kui tema vanemad pole kunagi USA-st väljas käinud, tema peika on Taist :P, samuti meeldib talle trimbata, kuigi ta ema kontrollis veel 21 aastaseni välja, et ta tema nähes kordagi alkoholi ei jooks, ja siiamaani ei tea ta ema midagi abielueelsest seksist.... Ühelt poolt on see ikka päris müstika, kohata niivõrd konservatiivseid inimesi. Ma arvan, et Euroopas naljalt selliseid inimesi ei kohtaks. Kusjuures totaalne outback ja perifeeria siinsete inimeste meelest tundub olevat Oklahoma. Nagu üks inimene mulle ütles, sa ei taha Oklahomasse minna, ainuke asi, mille üle nad võivad uhked olla on tornaadod...Mul muidugi jälle tekkis tahtmine see kohake kohe ülevaadata. A jaa teine asi on rednecki naljad. Redneckid on siinne väljend maakate kohta ja tihtipeale on suhtumine farmeritesse üksjagu üleolev. Neid peetakse ikka harimatuteks, konservatiivseteks jne. Leidub ütlus, et Madison on tükike taevast, mis on ümbritsetud reaalsusega, ehk siis ülejäänud WIsconsini osariigiga. Aga jah rednecki anekdoote veidike siis:
Sa oled redneck, kui:
You've been married three times
and still have the same in-laws.
You and your dog use the same tree.
You think God looks a lot like Hank Williams, Jr., and heaven looks a lot like Daytona Beach, Florida.
You think watching professional
wrestling is foreplay.
jne... Kellel rohkem huvi, võib netti lihtsalt trükkida redneck või Idaho :D (nii mina need esmakordselt leidsin, kui otsisin turmissaite Idahos, tuli välja, et üks erakordne turismisait on sealsed maakad). AGa tõele aruandes päras neid nalju ise küll siin farmer olla ei tahaks...
Minnes teemast veidi kõrvale, olen ma siin ikka ja jälle meeldivalt üllatunud inimeste silmaringis. Muidugi olen sattunud kokku väga haritud inimestega, aga ikkagi on paras müstika, et nad nii palju välispoliitikast ja rahvusvahelistest oludest teavad. Paras šokk oli minu jaoks juba see, et ma ei pea seletama, kus Eesti on. Ma pean seda seletama pigem sakslasetele....nii, et pole need ameeriklaste geograafia teadmised midagi nii hullud. Ja tõesti osasid inimesi ma kuulan suu ammuli, sest nende silmaring maailmast ületab minu oma kümneid kordi ja ma leian, et keskmise Eesti inimese kohta tean ma ikka üsna palju. Siinsed inimesed ei pruugigi olla USAst väljaspoole reisinud, aga nad näivad teadvat, mis on toimumas Belgia regioonide vahel või, millised otsused on Hiina vastuvõtnud. Muidugi ma annan endale aru, et see haritus kahaneb kõvasti, kui sa lähed väljaspoole ülikoolilinna või isegi väljaspool grad school, mis nagu ma endale meelde pean tuletama, on siiski magister ja siin on magistrisse, eriti hea ülikooli magistrisse veidi raskem sisse saada, kui Eestis ja Madison on USA tasemel ikka üsna kõva ülikool, seega on siinsed grad studentid ka tasemel....ja osati on tegu ka faktiga, et teame suhteliselt erinevaid asju ja ka minu silmaring teatud asjade kohta võib neid üllatada. (Ma ei taha lihtsalt asja ära sõnuda, äkki hakkan tulevikus muidu ainult lollide inimestega nüüd kokkupuutuma)
Seevastu California inimesed mulle väga ei istu. Samas üks mu suhteliselt hea tuttav on Californiast pärit, ent tema kasuks räägib fakt, et ta on kasvanud üles India perekonnas. Aga üldiselt tundub mulle nende 3 tuttava põhjal, keda ma sealt kandist tunnen, et nad kipuvad olema kuidagi kergelt võtlsid, vähemalt nii see keep smiling välja tuleb... Eriti vestluses ühe kursakaaslasega panen tähele, et eriti kuna me ei ole head tuttavad, kasutab ta tihti stampväljendeid nagu "oh kui tore" jne. Kuidagi tekitab tunde, et tegelikult tal on ükskõik, mida sa vastuseks ütleksid. Peaks ükskord tegema testi, kas ta tõesti mind kuulab ja vastama küsimusele, kuidas sul läheb, väga halvasti. Siis kui sealt tuleb, "Oh that so nice", tean kindlasti. Ja kusjuures veidral kombel Metsiku Lääne inimestega mul seda tunnet ei teki, kuigi tundub näiteks pisut loll arvata, et poemüüjat väga kotib, kuidas sul läheb. Aga nende reaktsioon tundub kuidagi adekvaatsem ja pealegi tundub, et tihti see olek polegi teeseldud, nad on tõepoolest suhteliselt sõbralikud. (Näiteks üks tüüp pakkus mulle küüti pärast ühte vestlust...) Muidugi ma mõistan, et kolme inimese põhjal näib pisut loll järeldusi teha, samas nad räägivad, et Californial pidi olema omaette identiteet ja sealsed inimesed tunnevad üksteist ära.
Samas on siin kahtlemata päris palju inimesi, kes kas mingil põhjusel ei sobitu hästi oma ümbrusega või siis on segu kõikidest regioonidest, kus nad elanud on. Kohtasin hiljuti ühte tüüpi Texasest ja te arvatavasti teate, mis maine on Texasel... Ultrakonservatiivne, rikkurite kant, kus kõik on vabariiklased, sest nii sobib nende issi naftafirmale paremini (kuigi nende naftafirmade vahel elab seal ka väga palju põlismehhiklasi, neid, kes elasid seal enne piiri paikapanemist, ja immigrante). Aga too tüüp kohe üldse selle tüüpilise kuvandiga ei sobitunud. Esiteks polnud ta usklik, teiseks oli ta kergelt liberaal, kolmandaks oli ta näiteks töötanud segregeerunud linnaosades aitajana ja neljandaks armastas ta nalja heita Sarah Palini üle :D. Nii, et kõik ikkagi algab ja lõppeb individuaalsel tasandil. Üks teine minu sõber on näiteks ka üleskasvanud äärmiselt konservatiivsete vanemate juures ja ta ütleb, et ta tihti peale küsib neilt, et kas nad on kindlad, et ta spnnitusmajas sassi ei läinud. Näiteks talle meeldib välismaal olla, samas kui tema vanemad pole kunagi USA-st väljas käinud, tema peika on Taist :P, samuti meeldib talle trimbata, kuigi ta ema kontrollis veel 21 aastaseni välja, et ta tema nähes kordagi alkoholi ei jooks, ja siiamaani ei tea ta ema midagi abielueelsest seksist.... Ühelt poolt on see ikka päris müstika, kohata niivõrd konservatiivseid inimesi. Ma arvan, et Euroopas naljalt selliseid inimesi ei kohtaks. Kusjuures totaalne outback ja perifeeria siinsete inimeste meelest tundub olevat Oklahoma. Nagu üks inimene mulle ütles, sa ei taha Oklahomasse minna, ainuke asi, mille üle nad võivad uhked olla on tornaadod...Mul muidugi jälle tekkis tahtmine see kohake kohe ülevaadata. A jaa teine asi on rednecki naljad. Redneckid on siinne väljend maakate kohta ja tihtipeale on suhtumine farmeritesse üksjagu üleolev. Neid peetakse ikka harimatuteks, konservatiivseteks jne. Leidub ütlus, et Madison on tükike taevast, mis on ümbritsetud reaalsusega, ehk siis ülejäänud WIsconsini osariigiga. Aga jah rednecki anekdoote veidike siis:
Sa oled redneck, kui:
You've been married three times
and still have the same in-laws.
You and your dog use the same tree.
You think God looks a lot like Hank Williams, Jr., and heaven looks a lot like Daytona Beach, Florida.
You think watching professional
wrestling is foreplay.
jne... Kellel rohkem huvi, võib netti lihtsalt trükkida redneck või Idaho :D (nii mina need esmakordselt leidsin, kui otsisin turmissaite Idahos, tuli välja, et üks erakordne turismisait on sealsed maakad). AGa tõele aruandes päras neid nalju ise küll siin farmer olla ei tahaks...
Minnes teemast veidi kõrvale, olen ma siin ikka ja jälle meeldivalt üllatunud inimeste silmaringis. Muidugi olen sattunud kokku väga haritud inimestega, aga ikkagi on paras müstika, et nad nii palju välispoliitikast ja rahvusvahelistest oludest teavad. Paras šokk oli minu jaoks juba see, et ma ei pea seletama, kus Eesti on. Ma pean seda seletama pigem sakslasetele....nii, et pole need ameeriklaste geograafia teadmised midagi nii hullud. Ja tõesti osasid inimesi ma kuulan suu ammuli, sest nende silmaring maailmast ületab minu oma kümneid kordi ja ma leian, et keskmise Eesti inimese kohta tean ma ikka üsna palju. Siinsed inimesed ei pruugigi olla USAst väljaspoole reisinud, aga nad näivad teadvat, mis on toimumas Belgia regioonide vahel või, millised otsused on Hiina vastuvõtnud. Muidugi ma annan endale aru, et see haritus kahaneb kõvasti, kui sa lähed väljaspoole ülikoolilinna või isegi väljaspool grad school, mis nagu ma endale meelde pean tuletama, on siiski magister ja siin on magistrisse, eriti hea ülikooli magistrisse veidi raskem sisse saada, kui Eestis ja Madison on USA tasemel ikka üsna kõva ülikool, seega on siinsed grad studentid ka tasemel....ja osati on tegu ka faktiga, et teame suhteliselt erinevaid asju ja ka minu silmaring teatud asjade kohta võib neid üllatada. (Ma ei taha lihtsalt asja ära sõnuda, äkki hakkan tulevikus muidu ainult lollide inimestega nüüd kokkupuutuma)
Subscribe to:
Posts (Atom)