Kui taiskasvanuks saamine tahendab seda, et sa enam meeleheitlikult ei igatse pidude jargi, siis ma olen taiskasvanuks saanud. Mind isegi enam ei huvita, kas keegi korraldab mone peo ja kas ma olen sinna kutsutud. Naiteks tana sain teada, et mu tuutor ei kutsu mind enda korraldatud pidudele, kuna ma pole tema arust piisavalt lahe. Ja mind absoluutselt ei morjenda see, sest minu meelest on see erakordselt tobe, peaaegu nagu lasteaed. Aga see selleks. Ma markan, et ma ei igatse enam pidude jargi ja kui ma kuskil olen, siis lahkun varakult. Ma toesti ei nae pohjust, miks ma peaksin tahtma suhelda inimestega, kes on juua tais ja kes mind hiljem enam ei maleta, miks ma peaksin oma aega selleks raiskama ja mis ma sellest tapsemalt saan? Ei toesti, ei tundu vaga kutsuv. Hetkel ma tunnen, et mind huvitab vaga vaheste inimeste arvamus, inimeste arvamus, kes on mulle toesti lahedased. Arvan, et prioriteedid loksuvad vaikselt paika, ja see on rahuldust pakkuv tunne. Toesti, ma olen selle ule onnelik. Arvan, et hoolida sellest, mis sinu lahedased inimesed sinust arvavad, on kumme korda moistikum. Ja see on ka oige koht oelda, et kallid inimesed, kes mulle uhel voi teisel moel toeks on olnud, te olete mulle vaga armsad ja ma olen vaga onnelik, et mul selliseid inimesi on.
Mis edasi? Arvan, et lahedaste inimeste ring tombub aina koomale ja koomale, kuni lopuks sul on vaid paar vaga kallist inimest, aga sa tead, et neile sa void alati kindel olla. Ma oleks vaga onnelik, kui mul paargi sellist inimest oleks. Ja loppude lopuks on minu jaoks ikkagi lahedased inimesed olulisemad kui karjaar voi mis tahes muu saavutus.
Muide avastan siin uuesti fotograafiat. Pildistamine on asi, mis mind toesti onnelikuks muudab. Et elus voib nii palju ilu olla. Toesti uhel hetkel leiad ennast lihtsalt mottevabalt nautimas sind umbritsevat ja hingel hakkab valus, lihtsalt liiga kaunis on koik. See on hetk, mille nimel tasub elada!
Friday, October 30, 2009
Monday, October 26, 2009
nadalavahetus
Niisiis see nadalavahetus kaisin ma matkamas. Alustuseks voiks oelda, et see oli esimene matk, mil mul oli au kanda suhteliselt rasket seljakotti pikka aega, lisaks oli see ka esimene matk sellise temperatuuriga (oosel oli kraadiklaas ikka moned pugalad alla nulli).
Matk algas paljut6otavalt halli ja vihmase ilmaga ja olukord ei muutunud ka meie 6 tunnise soidu jarel. Ausalt oeldes ei tekkinud vaga tahtmist auto autost valjuda. Aga noh, mis seal ikka laksime valja ja pustitasime tugevas sajus telgi ja tegime ohtusoogi, onneks avastasime katusealuse. Peaks mainima, et neetult kulm oli ja marg ja tuuline. Teatavasti ei ole mul siin vaga palju sooje riideid ja noh matkajalanoudega ei hakanud ma ennast ka vaevama eksole, villaseid sokke ei ole mul ka. Phtusoogist vottis suure osa vee filterdamine, votsime jarvest vett ja lasime labi filtri. Selleks ajaks kui makaronid juustuga valmis said, olin ennast juba magusast segust (sisaldas hommikuhelbeid, m&m-se, erinevaid pahkleid ja kummikarusid, muide soltuvusse ajav kombinatsioon, idee ka Eestis kasutamiseks) tais soonud. Kulmaga tekib sul tunne, et kui sa vaid natuke rohkem sood, siis hakkab sul soojem, ilmselgelt pettekujutis, aga noh, vahemalt viib su motted veidikeseks eemale. Esimene oo oli raske...ja moodus iga paaritunni jarel riiete lisamisega, kuni lopuks polnud mul enam midagi lisada. Jargmise hommiku parim hetk oli see, kui avastasime, et vihm oli alles jaanud, mis muidugi ei teinud hommikut soojemaks.
Matk ise kulges labi kunkliku maastiku, vaade oli kohati vaga super, erinevad puud (kased ja tamarindid, vaiksed kosed ja ojad (kohati oli ka rada ojaks muutunud), ilusad panoraamid jne. Alguses tegelesin ektiivselt lompide ja ojade valtimisega, kuni umbes raja keskel onnestus mul ikka oma botased labimarjaks teha ja siis ma enam ei hoolinud, vaid laksin kohati labi lompide, kondides ju kulm ei ole. Sellel paeval hakkas mul ka juba oodatavalt selg hada tegema, aga noh pidasin vastu. Ohtu oli seekord soojem, tegime loket ja parast eelmise oo vahets und laksin usna vara magama. Muide enne matka hoiatati meid, et me ei votaks kaasa ntx deodoranti, sest karud tulevad lphna peale ja ohtul koguti kokku koik soogitarvikud, et need puu otsa riputada, midagi sellist juba Eestis ei kohta. Jargmine hommik algas kahjuks avastusega, et vihma sajab, ja uldse ei tahtnud magamiskotist valja tulla, kulm oli jalle! Jalad kulmetasid mul vist kull konstantselt sellel matkal. Aga juhtus midagi imelikku, kondides sain hoo sisse ja mulle hakkas see seljakotiga ringi troobeldamine isegi meeldima, selg tundis ennast palju paremini ja lopp tundus ka lahedal. Jallegi oli monus eneseuletuse tunne. Kokku kondisime siis 12 miili ehk ligikaudu 20 kilomeetrit. Ja ausalt, selleks, et hinnata oma sooja voodit ja koiki mugavusi, tasub matkal kaia kull. Ainuke kurb moment on see, et pildistamiseks pole seal eriti aega.
Kokkuvottes jain ma matkaga igati rahule (kes oleks kirjeldusest seda vonid arvata), ainult pean ilmselgelt oma matkavarustuses vaikse inventuuri tegema. Voiks oelda, et see oli mu esimene badass matk ja ma arvan, et lahen kindlasti veel.
Muide see nadala t6otab tulla veidi kiire. Nimelt on kavas 7 lk presentatsioon, 500 lk lugemist ja akadeemiline artikkel. Pole probleemi, kakitegu :D.
Matk algas paljut6otavalt halli ja vihmase ilmaga ja olukord ei muutunud ka meie 6 tunnise soidu jarel. Ausalt oeldes ei tekkinud vaga tahtmist auto autost valjuda. Aga noh, mis seal ikka laksime valja ja pustitasime tugevas sajus telgi ja tegime ohtusoogi, onneks avastasime katusealuse. Peaks mainima, et neetult kulm oli ja marg ja tuuline. Teatavasti ei ole mul siin vaga palju sooje riideid ja noh matkajalanoudega ei hakanud ma ennast ka vaevama eksole, villaseid sokke ei ole mul ka. Phtusoogist vottis suure osa vee filterdamine, votsime jarvest vett ja lasime labi filtri. Selleks ajaks kui makaronid juustuga valmis said, olin ennast juba magusast segust (sisaldas hommikuhelbeid, m&m-se, erinevaid pahkleid ja kummikarusid, muide soltuvusse ajav kombinatsioon, idee ka Eestis kasutamiseks) tais soonud. Kulmaga tekib sul tunne, et kui sa vaid natuke rohkem sood, siis hakkab sul soojem, ilmselgelt pettekujutis, aga noh, vahemalt viib su motted veidikeseks eemale. Esimene oo oli raske...ja moodus iga paaritunni jarel riiete lisamisega, kuni lopuks polnud mul enam midagi lisada. Jargmise hommiku parim hetk oli see, kui avastasime, et vihm oli alles jaanud, mis muidugi ei teinud hommikut soojemaks.
Matk ise kulges labi kunkliku maastiku, vaade oli kohati vaga super, erinevad puud (kased ja tamarindid, vaiksed kosed ja ojad (kohati oli ka rada ojaks muutunud), ilusad panoraamid jne. Alguses tegelesin ektiivselt lompide ja ojade valtimisega, kuni umbes raja keskel onnestus mul ikka oma botased labimarjaks teha ja siis ma enam ei hoolinud, vaid laksin kohati labi lompide, kondides ju kulm ei ole. Sellel paeval hakkas mul ka juba oodatavalt selg hada tegema, aga noh pidasin vastu. Ohtu oli seekord soojem, tegime loket ja parast eelmise oo vahets und laksin usna vara magama. Muide enne matka hoiatati meid, et me ei votaks kaasa ntx deodoranti, sest karud tulevad lphna peale ja ohtul koguti kokku koik soogitarvikud, et need puu otsa riputada, midagi sellist juba Eestis ei kohta. Jargmine hommik algas kahjuks avastusega, et vihma sajab, ja uldse ei tahtnud magamiskotist valja tulla, kulm oli jalle! Jalad kulmetasid mul vist kull konstantselt sellel matkal. Aga juhtus midagi imelikku, kondides sain hoo sisse ja mulle hakkas see seljakotiga ringi troobeldamine isegi meeldima, selg tundis ennast palju paremini ja lopp tundus ka lahedal. Jallegi oli monus eneseuletuse tunne. Kokku kondisime siis 12 miili ehk ligikaudu 20 kilomeetrit. Ja ausalt, selleks, et hinnata oma sooja voodit ja koiki mugavusi, tasub matkal kaia kull. Ainuke kurb moment on see, et pildistamiseks pole seal eriti aega.
Kokkuvottes jain ma matkaga igati rahule (kes oleks kirjeldusest seda vonid arvata), ainult pean ilmselgelt oma matkavarustuses vaikse inventuuri tegema. Voiks oelda, et see oli mu esimene badass matk ja ma arvan, et lahen kindlasti veel.
Muide see nadala t6otab tulla veidi kiire. Nimelt on kavas 7 lk presentatsioon, 500 lk lugemist ja akadeemiline artikkel. Pole probleemi, kakitegu :D.
Thursday, October 15, 2009
ja tuleb veel fotosid
jumal tanatud, et siit maest pean ma IGA kord rattaga ules soitma, nice location
Imelik on nende majade juures see, et korsten on paljudel valjaspool just nagu oleks hiljem juurde ehitatud, ei tea..
Ameerika...
Ka siin voib leida taaskasutust
monus puhkenurgake,muide mitte just koige vaiksem tee oli kohe korval
Sunday, October 11, 2009
Monday, October 5, 2009
Kuidas ma elan ehk uks nadal:
Jah tanu kasvavale huvile minu argielu vastu annan vaikse ulevaate oma uhest nadalast:
Esmaspaev- Arkan kell seitse nagu paeaegu iga pave, nadalavahetusd kaasaarvatud muideks. Alustan lugemisega, veel on lugeda umbes 100 lk, ilmselgelt vaike kogus, nojah esmaspaev tuleb kergem. Vahelduse mottes tsekkan aegajalt koiki mottetuid interneti saite, tanu jumalale pole mul vajadust kollaseid uudiseid jargi tsekata, kuna need tulevad mulle sonumitena telefoni. Ei tasu kuhugi internetis oma telefoninumbrit kirjutada. Kuna Usas maksab nii konede tegemine kui vastuvotmine olen ilmselgelt pisut hairitud, arvestades, et tippaegadel sain 5 sonumit paevas.
Teine vaheldus on msn ja skyp, saan hakkama Christophi motiveerimisega oppimise juures. Ise tunnen ma ennast veel kell 12 vordlemisi motiveerituna.
Ohtuks ei taha ma enam raamatuid naha, olen viis paeva jutti suures osas lugemisega tegelenud ja pole kellegagi noast nakku kaks paeva suhelnud. Ma vajan inimesi!
Teisipaev- Hommikul lobustan end lugemisega, seekord oma magistritoo tarbeks, on huvitavam kui esmaspaeval. Kell 11 on mul loeng, millegiparast uitab mote kogu aeg mujale, kuigi loeng on ponev. Hiljem lahen Jasoniga lounale, oigemini tema soob, mina naudin voimalust paris inimesega raakida! Avastame, et tal on probleemid motivatsiooniga, mul sotsiaalse eluga.
Kell neli on mul uus loeng, mis sisaldab endast seekord kahte tundi istumist ja koigest vaest pingutamist, et aru saada. Millegiparast pole ma oma loodusgeograafia algharidusega globaliseerumisteooriates eriti tugev ja eriti kui klassiruumis istub veendunud marksist, kes kasutab loetud raamatud selleks, et viia arutelu sugavamale marksistlikule arutelule, tunnen ennast millegiparast kohati ulearusena. Muideks, olen ka ainuke magister, kes seda seminari votab, enamus on mitmenda aasta doktorandid. Seminari loppeesmark on kirjutada avaldatav artikkel, hakkab nalja saama.
Parast jooksen kung fu-sse, mis millegiparast seekord tundub erakordselt kerge, ei tea kas asi vois olla faktis, et tavalise 2 tunni asemel olin seal ainult 40 minutit? Hiljem lahen veel uhele kokkusaamisele ja siis koju, naljasena.
Kolmapaev- Minu paev hakkab aimatavalt, lugemisega! Lounal on uks loeng, teen ettepaneku kursakaaslastega neljapaev valja minna. Hiljem lahen raamatut otsima voi esimene eesmark on oigemini ules leida raamatukogu. Alustan vales hoones, soidan jutilt kaheksandale korrusele ja satun germanistika osakonda. Parast 15 minutit kui olen selgusele joudnud, et oige hoone on ule tee, teen jallegi vea ja lahen oige hoone valesse tiiba. Kusjuures kusides samas hoones tudengitelt, kus asub raamatukogu, ei oska ukski neist vastata! Paistab, et nemad ei veeda mitten ii palju aega raamatukogus. Lopuks olles ules leidnud oige raamatukogu selgub, et oppejoud on eksinud ja raamatut polegi seal. Nojah, vahemalt tean nuud, kus sotsiaalteaduste raamatukogu asub.
Ohtul votan osa oma esimest rahvusvaheliste tudengite orientatioonist. Ruumi astudes tunnen ennast nagu Hiinas, enamus rahvusvahelisi tudengeid on nimelt parit kas Hiinast, Hong Kongist, Louna Koreast voi Taiwanist. Akki hakkab uks asiaat minuga konelema, minu nagude malu juures uritan pingsalt meelde tuletada, kust ma teda tean. Soelale jaavad kaks erineva aine kaaslast. Nuud jab ule ainult valja selgitada kumb ta on. Parast esimest kummet minutit on mul selge, kellega tegu. Peanh paremini oppima asiaate eristama!
Neljapaev: Alustan paeva revolutsiooniliselt- lugedes ja kokates. Naljapaev t6otab tulla pikk paev. Alguses kell 11 loeng, kus suudan esimest korda sona votta, nojah, minu argumenteerimisoskused vajavad veel taiendamist, aga asi seegi. Siis sulgun oma kabineti, kus peaks tootama 5 inimest, aga ma pole veel kedagi teist nainud. Ent tana juhtub ime j auks mu kursakaaslane eksib kabinetti ara. Vestleme pool tundi, saan teada, et ta on usklik ja ka paris palju informatsiooni tema abielu kohta. Igati ponev, Eestis peaksid sa inimest selleks vahemalt aasta tundma, et selliseid eraelulisi detaile kuulda, akki saan siin inimestelt saadud informatsiooni oma teadlikuse suurendamiseks ara kasutada. Hiljem uritan veel lugeda, aga arvestades, et tegu on megaraske tekstiga ja ma pole midagi soonud peale hommikut, ei lahe see just koige paremini, kung fu hiljem tundub ka veidi imelik, kerge pilves olek on…Hiljem laheme Mehiko restorani sooma.
Reede: Paeva tipphetk ei ole lugemine, vaid viis tundi soppamisele kulutada. Sealjuures ostsin ainult riidepoest kindad ja sokid ja ulejaanu laks toidupeo peale. Niisiis ulevaade, kuidas 5 tundi jagunes. Ca 2 tundi bussisoidu peale, mulle vaga meeldib, et neil kesklinnas suuremaid poode pole ja, et buss iga 100 meetri tagant peatub, tosiselt hea idee, veel peaks rohutama, et 2 tunni tagant kaivad bussid ruulivad ka! (Aga argem unustagem, et Madisonis on super uhistransport). 30 kondimise peale, sest millegiparast ei tahtnud ma 2 tunni tagant kaiva bussi peale panustada. 35 min bussi ootamise peale, sealjuures panustasin graafiku kohaselt, aga buss jai 20 minutit hiljaks. Ja lopuks ka asja juurde 1,30 tundi toidupoes, tosiseks katsumuseks ostus parmi leidmine, aga pinget pakkusid ka mandlipasta, poolitatud mandlid ja aadikas. Koju tulles olin aja kaustusest veidi hairitud, aga mis seal ikka, istusin maha Dr Pepper korval ja hakkasin esseed kirjutama, kell oli siis 7, lopetasin kell 11, hakkan juba edukamaks muutuma. Millegiparast ei tahtnud aga uni peale poolt liitrit dr Pepperit saabuda. Kell 4 lopetasin proovimise ja votsin kohustusliku kirjanduse ette, lisaks suutsin veel ara lopetada oma magistritoo kirjelduse.
Laupaev: Parast kaht tundi und on mul isegi suhteliselt normaalne olla, kuigi motivatsioon pole just laes. Hakkan kohe vara hommikul kokkama, plaanin teha mandlicroissante, vahemalt selline on esialgne plaan. Aga….ma pole varem parmi kasutanud ja see kogemus saab olema hmm jaaah, ponev. Ma utleks, et mul pole kunagi kookidega probleeme olnud, olen kupsetanud umbes 10 aastat jarjest, aga parmiga proovimine sisaldas endast viite tundi jarjepanu taigna uurimist, mille kaigus proovisin tainast panna nii sugavkulma, ahju jne. Tainas oli kole kleepuv, hiljem sain muidugi teada, et selline ta pidigi olema oleks pidanud lihtsalt rohkem sotkuma, nojah, tore, et retseptid nii tapsed on… Proovisin uhe croissantiga jargi ja tainas ei kerkinud, otsustasin, et saagu mis saab, miskit peab vahemalt tainast saama ja vormisin ummargused kupsised, need ei pea vahemalt kerkima. Ja muidugi voila, ilmnes, et minu kupsised kerkisid oivaliselt, nii et oleks toenaoliselt saanud taitsa toredad croissantid.
Lahen jalle soppama, seekord kohvimasina jargi, lahustuvat ulimagusat kovi ei kannata enam juua. Hiljem ujumine ja siis sobra poole peole, millegiparast ei tundu koht enam parast taigna korduvat mekkimist louna paiku ka ohtul eriti tuhi, nii jaabki Vahemere kook nautimata. Oosel lahme veel meie kooli peole, millets muidugi ukski oppejoud ei tea. Olen otsustanud see ohtu kaine olla, suur viga, arvestades, mida mu silmad peol nagema peavad. Nimelt otsustab uks tuup hakata strippi tegema ja ta jouaks isegi aluspukste aravotmiseni, kui tudrukud teda ei takistaks. Voiks mainida, et ei olnud esteetiline vaatepilt.
Puhapaev: Arkan vist tuhja kohu peale, hakkan lugema, raagin emaga, vaga motivatsioonitu tunne on ja tohutu vasimus. Uks oo vahele jaanud ja 6 tundi und. Lugemine ei lahe ja otsustan natuke ringi soita, avastan Ameerika kulasid. Ohtuks olen ulivasinud aga uni ei tule.
Esmaspaev- Arkan kell seitse nagu paeaegu iga pave, nadalavahetusd kaasaarvatud muideks. Alustan lugemisega, veel on lugeda umbes 100 lk, ilmselgelt vaike kogus, nojah esmaspaev tuleb kergem. Vahelduse mottes tsekkan aegajalt koiki mottetuid interneti saite, tanu jumalale pole mul vajadust kollaseid uudiseid jargi tsekata, kuna need tulevad mulle sonumitena telefoni. Ei tasu kuhugi internetis oma telefoninumbrit kirjutada. Kuna Usas maksab nii konede tegemine kui vastuvotmine olen ilmselgelt pisut hairitud, arvestades, et tippaegadel sain 5 sonumit paevas.
Teine vaheldus on msn ja skyp, saan hakkama Christophi motiveerimisega oppimise juures. Ise tunnen ma ennast veel kell 12 vordlemisi motiveerituna.
Ohtuks ei taha ma enam raamatuid naha, olen viis paeva jutti suures osas lugemisega tegelenud ja pole kellegagi noast nakku kaks paeva suhelnud. Ma vajan inimesi!
Teisipaev- Hommikul lobustan end lugemisega, seekord oma magistritoo tarbeks, on huvitavam kui esmaspaeval. Kell 11 on mul loeng, millegiparast uitab mote kogu aeg mujale, kuigi loeng on ponev. Hiljem lahen Jasoniga lounale, oigemini tema soob, mina naudin voimalust paris inimesega raakida! Avastame, et tal on probleemid motivatsiooniga, mul sotsiaalse eluga.
Kell neli on mul uus loeng, mis sisaldab endast seekord kahte tundi istumist ja koigest vaest pingutamist, et aru saada. Millegiparast pole ma oma loodusgeograafia algharidusega globaliseerumisteooriates eriti tugev ja eriti kui klassiruumis istub veendunud marksist, kes kasutab loetud raamatud selleks, et viia arutelu sugavamale marksistlikule arutelule, tunnen ennast millegiparast kohati ulearusena. Muideks, olen ka ainuke magister, kes seda seminari votab, enamus on mitmenda aasta doktorandid. Seminari loppeesmark on kirjutada avaldatav artikkel, hakkab nalja saama.
Parast jooksen kung fu-sse, mis millegiparast seekord tundub erakordselt kerge, ei tea kas asi vois olla faktis, et tavalise 2 tunni asemel olin seal ainult 40 minutit? Hiljem lahen veel uhele kokkusaamisele ja siis koju, naljasena.
Kolmapaev- Minu paev hakkab aimatavalt, lugemisega! Lounal on uks loeng, teen ettepaneku kursakaaslastega neljapaev valja minna. Hiljem lahen raamatut otsima voi esimene eesmark on oigemini ules leida raamatukogu. Alustan vales hoones, soidan jutilt kaheksandale korrusele ja satun germanistika osakonda. Parast 15 minutit kui olen selgusele joudnud, et oige hoone on ule tee, teen jallegi vea ja lahen oige hoone valesse tiiba. Kusjuures kusides samas hoones tudengitelt, kus asub raamatukogu, ei oska ukski neist vastata! Paistab, et nemad ei veeda mitten ii palju aega raamatukogus. Lopuks olles ules leidnud oige raamatukogu selgub, et oppejoud on eksinud ja raamatut polegi seal. Nojah, vahemalt tean nuud, kus sotsiaalteaduste raamatukogu asub.
Ohtul votan osa oma esimest rahvusvaheliste tudengite orientatioonist. Ruumi astudes tunnen ennast nagu Hiinas, enamus rahvusvahelisi tudengeid on nimelt parit kas Hiinast, Hong Kongist, Louna Koreast voi Taiwanist. Akki hakkab uks asiaat minuga konelema, minu nagude malu juures uritan pingsalt meelde tuletada, kust ma teda tean. Soelale jaavad kaks erineva aine kaaslast. Nuud jab ule ainult valja selgitada kumb ta on. Parast esimest kummet minutit on mul selge, kellega tegu. Peanh paremini oppima asiaate eristama!
Neljapaev: Alustan paeva revolutsiooniliselt- lugedes ja kokates. Naljapaev t6otab tulla pikk paev. Alguses kell 11 loeng, kus suudan esimest korda sona votta, nojah, minu argumenteerimisoskused vajavad veel taiendamist, aga asi seegi. Siis sulgun oma kabineti, kus peaks tootama 5 inimest, aga ma pole veel kedagi teist nainud. Ent tana juhtub ime j auks mu kursakaaslane eksib kabinetti ara. Vestleme pool tundi, saan teada, et ta on usklik ja ka paris palju informatsiooni tema abielu kohta. Igati ponev, Eestis peaksid sa inimest selleks vahemalt aasta tundma, et selliseid eraelulisi detaile kuulda, akki saan siin inimestelt saadud informatsiooni oma teadlikuse suurendamiseks ara kasutada. Hiljem uritan veel lugeda, aga arvestades, et tegu on megaraske tekstiga ja ma pole midagi soonud peale hommikut, ei lahe see just koige paremini, kung fu hiljem tundub ka veidi imelik, kerge pilves olek on…Hiljem laheme Mehiko restorani sooma.
Reede: Paeva tipphetk ei ole lugemine, vaid viis tundi soppamisele kulutada. Sealjuures ostsin ainult riidepoest kindad ja sokid ja ulejaanu laks toidupeo peale. Niisiis ulevaade, kuidas 5 tundi jagunes. Ca 2 tundi bussisoidu peale, mulle vaga meeldib, et neil kesklinnas suuremaid poode pole ja, et buss iga 100 meetri tagant peatub, tosiselt hea idee, veel peaks rohutama, et 2 tunni tagant kaivad bussid ruulivad ka! (Aga argem unustagem, et Madisonis on super uhistransport). 30 kondimise peale, sest millegiparast ei tahtnud ma 2 tunni tagant kaiva bussi peale panustada. 35 min bussi ootamise peale, sealjuures panustasin graafiku kohaselt, aga buss jai 20 minutit hiljaks. Ja lopuks ka asja juurde 1,30 tundi toidupoes, tosiseks katsumuseks ostus parmi leidmine, aga pinget pakkusid ka mandlipasta, poolitatud mandlid ja aadikas. Koju tulles olin aja kaustusest veidi hairitud, aga mis seal ikka, istusin maha Dr Pepper korval ja hakkasin esseed kirjutama, kell oli siis 7, lopetasin kell 11, hakkan juba edukamaks muutuma. Millegiparast ei tahtnud aga uni peale poolt liitrit dr Pepperit saabuda. Kell 4 lopetasin proovimise ja votsin kohustusliku kirjanduse ette, lisaks suutsin veel ara lopetada oma magistritoo kirjelduse.
Laupaev: Parast kaht tundi und on mul isegi suhteliselt normaalne olla, kuigi motivatsioon pole just laes. Hakkan kohe vara hommikul kokkama, plaanin teha mandlicroissante, vahemalt selline on esialgne plaan. Aga….ma pole varem parmi kasutanud ja see kogemus saab olema hmm jaaah, ponev. Ma utleks, et mul pole kunagi kookidega probleeme olnud, olen kupsetanud umbes 10 aastat jarjest, aga parmiga proovimine sisaldas endast viite tundi jarjepanu taigna uurimist, mille kaigus proovisin tainast panna nii sugavkulma, ahju jne. Tainas oli kole kleepuv, hiljem sain muidugi teada, et selline ta pidigi olema oleks pidanud lihtsalt rohkem sotkuma, nojah, tore, et retseptid nii tapsed on… Proovisin uhe croissantiga jargi ja tainas ei kerkinud, otsustasin, et saagu mis saab, miskit peab vahemalt tainast saama ja vormisin ummargused kupsised, need ei pea vahemalt kerkima. Ja muidugi voila, ilmnes, et minu kupsised kerkisid oivaliselt, nii et oleks toenaoliselt saanud taitsa toredad croissantid.
Lahen jalle soppama, seekord kohvimasina jargi, lahustuvat ulimagusat kovi ei kannata enam juua. Hiljem ujumine ja siis sobra poole peole, millegiparast ei tundu koht enam parast taigna korduvat mekkimist louna paiku ka ohtul eriti tuhi, nii jaabki Vahemere kook nautimata. Oosel lahme veel meie kooli peole, millets muidugi ukski oppejoud ei tea. Olen otsustanud see ohtu kaine olla, suur viga, arvestades, mida mu silmad peol nagema peavad. Nimelt otsustab uks tuup hakata strippi tegema ja ta jouaks isegi aluspukste aravotmiseni, kui tudrukud teda ei takistaks. Voiks mainida, et ei olnud esteetiline vaatepilt.
Puhapaev: Arkan vist tuhja kohu peale, hakkan lugema, raagin emaga, vaga motivatsioonitu tunne on ja tohutu vasimus. Uks oo vahele jaanud ja 6 tundi und. Lugemine ei lahe ja otsustan natuke ringi soita, avastan Ameerika kulasid. Ohtuks olen ulivasinud aga uni ei tule.
Subscribe to:
Posts (Atom)