muutumisest

Minu viimase aja suurimad väljakutsed on tõenäoliselt, kuidas endasse rohkem uskuda ning kuidas lõpetada muretsemine ja kurtmine. Kui ma sellele mõistuse tasandilt lähenen tundub asi lihtne. Mõtleks kui keeruliseks me oma elu teeme. Kas ei tundu ebaloogiline, et selleks, et õnnelik olla on meil vaja, et kõik oleks nii nagu me tahame. Piisab vaid mõnel murel silmapiirile ilmuda, kui tajume kohe elu ebaõiglust. Kas ei võiks pigem siin rakendada poolitamise printsiipi, et juhul kui rõõme on rohkem kui muresid peaksime olema õnelikud, sest meie elus on rohkem päikest. Aga ei nii pea, kui kas või üks äikesepilv silmapiirile tuleb, hajuvad kõik rõõmud äkki.
See kõik kõlab äärmiselt mõistlikult. Nagu ka mõtted, et kurtmine ei aita muresid lahendada või, et ei tasu kogu aeg valule keskenduda, vaid tuleb osata olla hetkes. Aga küsimus ongi selles, et seda ei saa rakendada mõistusega, vaid seda peab tegema öeldes mõistusest lahti. Ja siin tuleb minu juurde suurim katsumus, sest olen alati mõistust idealiseerinud. Olen probleeme lahendanud neid analüüsides, kuigi ei tea kas need probleemid ikka on lahendatud....Kui ma esimest korda mediteerimist proovisin, siis tundus minu jaoks uskumatu, et keegi suudab olla 5 sekundit ilma mõtlemata. Sellised lood siis. Enda harjumuste muutmine on keeruline. Ma ei ütle enda, vaid harjumuste. Tegelikult antakse meile ju iga uus päev võimalus käituda teistmoodi, lõpetada vanad otsad ning muuta ennast. Miks siis nii vähesed meist seda kasutavad, kuigi kurtmine on kohati eestlaste rahvusspordiala ning õnnelike nägusid näeb väga vähe? Sest niimoodi tegutsemiseks pead enne lahti ütlema väga paljudest oma harjumustest ning oma turvalisest igapäevast. Eeldusest, et sul on mingi pärisosa, mis on pärit sinu minevikust ning, et minevik on alati sinuga tänases hetkes kaasas. Jah, et minevik teeb haiget, aga sa ei saa kuidagi temaga suhteid lõpetada. Tegelikult saad ja esimene samm on muuta ennast ja oma mõtlemisviisi. Aga lihtsalt seda esimest sammu on nii kuradi raske teha. Ja on piisavalt takistusi ning vanad harjumused kutsuvad sind pidevalt tagasi. Aga ma sellegi poolest üritan ja loodan, et varsti kuulete mind palju vähem kurtmas.