10.08 stipendiumitest

Nii tahaksin natuke rääkida hetkel enda jaoks kõige aktuaalsemast teemast, see on stipendiumitele kandideerimine. Sa võid endal juuksed halliks muretseda ja jalad rakku joosta, et mõnele neist kandideerida, eriti kui nõutakse 50 asja. Ja jumala eest ära oota ülikooli ametnike mõistvat suhtumist, et sa ei tea peast, mis on diploma supplement või mõnda muud triviaalset asja. Kui sa veel peaksid ootama, et nemad oma tööd teeksid, siis läheb asi üsna hulluks. Neid külastades tundub nagu oleksin ma enda lõbuks need stipendiumi nõuded välja mõelnud, lihtsalt kuna mul pole midagi paremat teha. Jah tõepoolest, nüüd te siis teate kõik, oma vabal ajal tegelen ma tratataaaa - ametnike elu kibedaks muutmisega, minus on koondunud nii masohhist kui sadist. Vahel tekib tahtmatult tunne, et misasja ma rabelen, keegi seda niikuinii ei tunnusta, tundub, et ülikool hindab hoopis seda, et sa oma suu kinni hoiaksid, täpselt nii palju ainepunkte, kui ettenähtud, ära teeksid ja ongi tore. Ainult, et kahjuks saab minu seiklushimu ja õppimistahe sellest eelmisest tundest ikka alati võitu, nii et sry ülikool, minust eeskujulikku õpilast ei sünni. Võib-olla peaks mulle ammu käega lööma ja mind üldse mitte enam sinna vastu võtma, niigi läks magistrisse astumine liiga napilt, vaatamata cum laudele, Belgiale, magistriprogrammile, mida enamus üldse ei esitanud!!!, seda kõike ikka peamiselt sellepärast, et ma ei soovinud jätkata seal, kus ma olin alustanud, jälle mingi väärnähtus.